milles kaks või enam isikut Konflikti lahendamise ABC- · Võib sõprus-või esindades erinevaid seisukohti, perekonnasidet arvamusi, huvisid või eesmärke, *Põhjenda oma soove tugevdada püüavad üksteist nende arusaadavalt. · Saad näidata ,et sa realiseerimisel võita. Tavategevuses pole oma kaaslase ei ole probleemiks mitte konflikt ise, *Väldi solvanguid. käitumisega rahul vaid selle käsitamise viis. · See aitab sul kaitsta *Pea läbirääkimisi. oma huve ja vajadusi *Kuula teine ära. Konflikti Halvad küljed-
1 Situatsiooniülesanne Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi
või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Niisiis konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada
Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga. 1. MIS ON KONFLIKT ? Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt, kus avaldatakse omi seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke. Püütakse üksteist nende realiseerimisel 4 võita. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt on võimalus. Kui vaatleme konflikti kui võimalust, siis võime teda näha kui probleemi, mis vajab lahendamist. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine.(Lehtsaar. T, 2002) 1.1 Mis põhjustel konflikt tekib ? 1
kindel veendumus oma visiooni õigsuses; tavatus; püüd uuendustele. 35. Konflikti olemus ja põhiomadused Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Põhiomadused: möödapääsmatu ja paratamatu kõikides suhetes; ükski konflikt ei lahene iseenesest; iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte; iga lahendamata konflikt tuleb esile uute konfliktide taustal. 18 36. Konfliktide põhjused
kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida
kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida
kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida
kolme rühma: · äritegevus, mida loetakse ettevõtte põhitegevuseks ning sellega seotud tulud ja kulud summeeruvad kirjel "Ärikasum". · majandustegevuse kasumi arvutamisel võetakse lisaks ärituludele- ja kuludele arvesse ka finantstulud ja kulud (kreeditoridele makstud intressid ja eelisaktsionäridele makstud dividendid. · erakorraliseks tegevuseks loetakse üksikuid sündmusi ja tehinguid, mida antud ettevõtte tavategevuses ei kohta( näiteks: loodusõnnetused). Majandustegevuse kasumi korrigeerimisel erakorraliste tulude ja kuludega saadakse kasum enne maksustamist. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) on kõigi tulude ja kulude (k.a. tulumaks) vahe. Puhaskasum näitab, kuivõrd tulemuslik oli ettevõtte tegevus, samuti ka seda, kui edukalt ettevõtet juhiti. Puhaskasum on see netotulu osa, mida on võimalik välja jagada ettevõtte omanike vahel tavaliselt dividendidena või reinvesteerida