neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel
tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig", ,,Mikromegas", ,,Kohtlane", ,,Candide ehk Optimism". Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala
vaimulikuna. 3. Tema peateoseks on "Gulliveri reisid", mis ilmus aastal 1726. Eesti keeles ilmus esmakordselt see teos 1951. aastal. 4. Selles teoses esitab Swift kriitilisi üldistusi nii tänapäeva kui tuleviku ühiskonna suhtes. Kolm märksõna, mis seda teost iseloomustavad on allegoorilisus, sümbolistlik, utopistlik. 5. Naturalistlik grotesk on vahend pühaduste ja iidolite maapeale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutiste väljanaermine. 6. "Gulliveri reisid" on kirjutatud mina-vormis arst Lemuel Gulliveri jutustusena. 7. "Gulliveri reisid" koosneb neljast osast. Esimeses osas on Gulliver lilliputtide maal, mis sümboliseerib vaimu väitlust, kus ta tunneb ennast suursugusena. Teises osas on Gulliver hiiglaste maal, kus on vastupidine efekt ja kõik teised on temast üle. Kolmandas
süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel
Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1
- Mida tuttavamad on inimesed sihtmärgiga, seda enam tõepärased on nende muljed. - Kuigi me ei suuda ennustada ette inimeste käitumist kõikide olukordades, on inimesed üsna täpsed ette ennustama seda, mis NENDE juuresolekul võis toimuda. - Mida rohkem on inimene motiveeritud tegema võimalikult täpseid ennustusi teise isiku kohta, seda enam need osutuvad tõeseks. - On inimesi, kes teevad inimese tajus vähem vigu kui teised Tavateadmiste kontroll: tõde või vale? · See mis mulje meil inimestest jääb, on mõjutatud nende välimusest? · Me olema kohastunud rohkem tuvastama seda kui inimene valetab kui ta tõtt räägib. · Nagu sotsiaalpsühholoogid, on ka tavainimesed tundlikud omistamaks situatsioonilisi põhjusi inimese käitumisele. · Peale esmamulje tekkimist, on inimesed üsna konservatiivsed seda uue info põhjal hiljem muutma. · Arusaam, et oma ootustega käitumisele (isetäituv prohvetlus) saama suunata inimesi
annaabi.ee 
