Miks meie ühiskond näeb rohkem muret selles, kuidas me saaks kodusemalt panna tundma oma ühiskonnas võõramaalasi, kui oma riigi kodanike lapsi. Saan erikoolide ja klasside vajalikkusest aru, kuid kas seal ei peaks olema vaid lapsed, kes tõesti vajavadki täiesti teistsugust õpet, nagu näiteks väga sügava intellektipudega lapsed. Olgem ausad, laps on laps, olenemata oma võimekuse poolest. Lastevaheline suhtlus ja mäng on oluline, oluline on ka see et HEV laps saaks suhelda tavalastega. Me ju ei tea kui palju on tal selleks võimalust väljaspool kooli. Kui toome näiteks olukorra, kus HEV laps õpib tavaklassis, tal võib-olla raskusi mingi õppetükist arusaamisega, samas mõistavad seda tavaõpilased, eeldatavasti tekib arutlus ning lastevaheline arutelu aitab ka HEV lapse mõista õpitut. Samas võib HEV laps olla mõnes aines olla väga andekas ja seal omakorda aidata tavaõpilast.
omandatud infot paremini tajuda kui visuaalset või kuulmisinfot. Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha. Kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid. Võimaldab meil tajuda oma keha ruumis, mis positsioonis keha parasjagu on. Ainuke tajuliik, mis saab infot keha seest, ülejäänud tajuliigid keskendunud sellele, et saame infot väljastpoolt. Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus
Uurijate sõnul on analüüsi tule- muste põhjal selgelt aimatav tendents, et vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja et andekusega ei kaasne tingimata nii- suguseid isiksuseomadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järele- andlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus (Allik, 2003). Andekate isiksuslikud eripärad 57 Andekate laste isiksuse eripära võrreldes nn tavalastega täheldas ka K. Laidra, kes võrdles Eestis 2001. aastal uuritud 2746 õpilase (6., 8., 10. ja 12. klassidest) isiksust sõltuvalt nende Raveni vaimsete võimete testi tule- mustest (Laidra, 2008). Selle uuringu tulemused näitasid, et võimekamatel lastel olid võrreldes tavalastega madalamad skoorid neurootilisuses ja kõr- gemad skoorid avatuses. Ekstravertsuses, sotsiaalsuses ega meelekindluses erinevusi ei leitud. Pisut erinevad olid järeldused eespool viidatud uuringus mõõdetud
(vaja kinnistada, et nt käte pesemine, ühes kohas /kontekstis saab sellega hakkama, aga teises ei saa, siis õpetada teda erinevates kohtades sama asja teha. F) Vähendada verbaalsete juhiste, selgituste ja kirjelduste mahtu ja keerukust. Esmalt vähendada verbaalset osa ehk MITTE niipalju seletada, kuidas anda võimalikult väheste sõnadega olulist infot! Et rääkida vähem ja lihtsamalt! G) Kasutada tegevustes tavalastega võrreldes enam näitlikke abivahendeid, pilte, objekte (see ka korvab sõnade vähesust, jne). Tsk kipuvad liiga palju ,,teooriat" andma, ehk mida sellega teha saab, aga mitte ,,praktilist poolt" ehk et ta saab reaalselt nendega teha. (Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 31-40) H) Teadlikult korraldada, reguleerida ja peegeldada lapse tegevust (et tihti peab ise algatama tegevusi, laps ei pruugi osata) TUGISÜSTEEMID ASUTUSESISESELT:
Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha, kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid. Võimaldab meil tajuda oma keha ruumis, mis positsioonis keha parasjagu on. Ainuke tajuliik, mis saab infot keha seest, ülejäänud tajuliigid keskendunud sellele, et saame infot väljastpoolt. Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus
Seepärast tuleb rakendada eriõpet selleks, et õpetada last hulki tajuma, võrdlema, kuidas moodustada hulka erinevate hulkade liitmise teel ja kuidas eraldada osahulka. Kuna erikooli esimesse klassi tulnud lapsed on erineva teadmiste pagasiga ja me neist suurt midagi ei tea, siis on oluline propedeutilisel perioodil saada selgeks, mida lapsed juba oskavad, milline on nende lähim arenguvald. Uurimused on teinud kindlaks, et intellektipuudega lapsed võrreldes tavalastega eksivad peaaegu alati nii hulkade tajumise, võrdlemise kui ka hulkadega tehtavate operatsioonidega. Hulkade tajumise puhul on hea teada, et vaimupuudega laps oma emotsionaalsest passiivsusest tingituna ei oma võrreldes eakaaslastega spontaanseid tajukogemusi ümbritsevatest hulkadest. Nad ei ole asjadega manipuleerinud, neid uurinud, vaadelnud jne. seepärast tuleb nüüd ärgitada lapsi just selliseid toiminguid tegema. Õpetaja ülesanne on leida sihipärane tegevus ja
annaabi.ee 
