Sageli andekad ei õpi võimetel kohaselt. Üheks põhjuseks kool- mittestimuleeriv, loovust pärssiv, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumisega; teiseks kodu- ülehoolitsus, lastevaheline võistlus peres, liigpalju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli. On leitud, et andekate puhul väline surve kahjustab nende sisemist motivatsiooni märksa rohkem kui tavalaste puhul. Andekate laste puhul tasub õpetajal kriitiliselt üle vaadata oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele kokku panna, et anda õpilasele võimalus arenemiseks. Õpiraskustega õpilased. Õpivilumuste spetsiifilised häired on need mille korral normaalne oskuste omandamine on häiritud varastest arenguetappidest alates; mis pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust: mille põhjuseks pole omandatud ajukahjustus või –haigus
Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas Tavarühmas õpetab lapsi lasteaiaõpetaja, keda toetab aeg-ajalt lasteaia eripedagoog. Integreeritud ja erivajadustega laste rühmas on õpetajaks vastava väljaõppe saanud pedagoog (eripedagoog?). (Rantala jt 2009: 119) Praeguseks trendiks on erivajadusega lapse kaasamine tavalaste hulka. Artiklis (Rantala jt 2009: 120) on kirjutatud, et ainult umbes 6% erivajadusega lastest käib erivajadustega laste rühmas, ülejäänud erivajadusega lapsed on kas tava- või integreeritud rühmades. Nii igale erivajadusega lapsele kui ka tavalapsele koostatakse individuaalne arenduskava (IAK). IAK erivajadusega lapsele valmib koostöös lasteaiaõpetaja, lapse vanemate ja teiste spetsialistidega. Samuti kasutatakse selle koostamisel lapse rehabilitatsiooniplaani.
grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel hakkavad aga vähem lalisema
Krista Suntsi (1998) arvates on positiivse külje pealt vaadatuna tavakooli kaasatud erivajadusega õpilasel: võimalus õppida kodule kõige lähemal, säilib tihe side vanematega; kaaslaste hulgas kasvaksid halastus ja sallivus erivajadustega laste suhtes, nad harjuksid omavahel suhtlema. Viidates Merike Lepsalu magistritööle ,,Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis" (2005) toob autor välja Chandleri soovitused, miks peaks erivajadustega laps olema tavalaste seltskonnas: seal omandavad nad paremad rollimudelid käitumise eeskujudena. Omasuguste hulgas puuduks võimalus kelleltki õppida. arvatakse, et mida kõrgemad on lapsele püstitatud ootused, seda suurem on võimalus nende realiseerimiseks. Positiivsete ootuste abil luuakse lapsele võimalus loodetud tulemusi saavutada; tavalaste hulgas võetakse erivajadustega last teistest vähem erinevana. Selle tulemusena
viisi väikelapse edukaks lugemaõpetamiseks - täissõnameetodit. 3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST Täisõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. 1955. aastast tegeles Glenn Doman koos Inimvõimete uurimise Instituudi meeskonnaga inimese aju ja lapse arengu uurimisega. Algul keskenduti ajukahjustustega laste ravimisele, kid kogenud oma meetodite edu, õpetati täissõnameetodit ja teisi mudilaste intelktuaalse arengu toetamise viise ka tavalaste vanematele. Nüüdseks on neid üle maailma kasutatud juba pool sajandit. (Lage & Karu-Espenberg 2006:48) 4 KUI VANALT ALATA Küsimus, millal hakata lapsele lugemist õpetama on oma loomult kütkestav küsimus? Millal on laps küps üldse midagi õppima? (doman 1992:133) Teisest eluaastast ülespoole muutub lugema õppimine lapse jaoks iga aastaga järjest raskemaks. Viieaastaselt on lapsel kergem lugema õppida kui kuueaastaselt,
täiuslikkuse taotlus. See omakorda tähendab, et alati ei iseloomusta andekate õppimisviisi kiirus: detailidele pühendumine ja erinevate lahendusteede katsetamine võib tempot hoopis aeglustada. Põhjalikku, ja seetõttu aeganõudvat, tegutsemist ei tasu aga probleemiks pidada. Vastupidi, õpetaja saab siin suunata last ülesandega süvitsi minema, mis tagab parema ja läbimõelduma arusaamise. Kiirus ei ole alati põhiline, seda nii andekate kui nn tavalaste puhul. Loova mõtlemise toetamiseks tuleb päheõppimise, drilli, meenutamise ja aine sisu pingsa kontrollimise asemel suunata rõhuasetus mõtlemisprotsessile, uurimisele, reflektsioonile ja alternatiivide arutamisele (Robinson, Shore & Enerson, 2006 järgi viidanud Sepp, s.a.). Kujundamaks loovat mõtlemist, on vaja lastel võimaldada kogemusi saada mitmesugustes valdkondades ja tingimustes. Arendada tuleks nii oskust seoste, sarnasuste ja
vihasoo.ee 2. spetsialistide abiga selgitasime välja laste Irina Djatsenko loomingilisi võimeid ja andsime võimaluse neid arendada; LUUNJA NOORTELAAGER Luunja Noortelaager asub looduslikult kaunis suhtlemist puudega lastega. Käiakse koos jaluta- männi-parkmetsas Tartu lähistel Kabina külas mas ja osaletakse ühisüritustel. Puudega lapsed Luunja valla territooriumil. Laagri neljas laste- elasid aktiivselt kaasa tavalaste võistlustele. Pla- majas saab puhata 140 last ja ühes ka liikumis- neeritud tegevuse vaheaegadel oldi võimalikult puudega noored. palju basseinis, et teha spetsiaalseid harjutusi. Laagrisse saavad tulla noored vanuses 712 aastat ja keelelaagrisse 717-aastased. Sisulist tööd laag- Puhkelaagrid. ris koordineerib vanemkasvataja. Kõikides vahe-
annaabi.ee 
