Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks. Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks halvale koolikohustuse täitmisele on kaldunud kuritegelikule teele ning pannud toime erinevaid õigusrikkumisi. Nende õpilastega tehtud ennetus- ja tõkestustöö pole olnud tulemuslik ja õpilase emotsionaal- või käitumisraskused on võimendunud. Sellised õpilased oma käitumisega kas alluvad vähe tavapedagoogilistele otsesekkumistele või on õpilase seisund selline, et tavapedagoogilisest sekkumisest ei piisa. Nad vajavad pidevat kasvatusliku
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses
. Mida EI peaks lapsevanem tegema? · Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama. · Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. · Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? · Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. · Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel?
3.3.3. Mida EI peaks lapsevanem tegema? Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama. Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles
abil -- ta oli veendunud, et mõõta tuleks keerukamaid mentaalseid protsesse: mälu, arusaamine, tähelepanu jne # Veendumus: intelligentsus areneb kogu lapsepõlve vältel # Aastal 1904 palus Prantsusmaa valitsus Binet'l välja töötada standardiseeritud test, mis kahandaks subjektiivsust õpetajate hinnangutes ning võimaldaks teaduslikul meetodileristada arenguhäirest tingitud õpiraskustega lapsi tavakoolist. # Selleks tuleks hinna lapse võimet mõelda, arutleda ja aru saada, eristades seda konkreetsest kooliharidusest ning faktiteadmistest. # 1905.a. avaldasid Binet ja Simon esimese rakendusliku vaimsete võimete skaala, mis koosnes ülesannetest, mis hindasid laste abstraktset mõtlemist, mitte enam sensomotoorset sooritust. See osutus kooliedukuse heaks ennustajaks. # Kokku 30 ülesannet, mis reastatud raskusastmete järgi, testi I versioon standardiseeriti 50 lapsel (3-12a). Binet'-Simon test
Andekatele pakub 25 arenguvõimalusi ka TTÜ teaduskeskus, aga vaevalt sealgi kõik võimalused kasutatud on. Küsimusi aruteluks on palju, aga kindlasti ei tahaks, et andekate toetamise mõtegi selle käigus maha laidetakse, nagu juhtus Postimees.ee suvistes netikommentaarides, kus väideti, et andekamad on nagunii n-ö parematest peredest ja seega pole aus neid üle hellitada. Leiti, et reaalkoolis ja Treffneris on niikuinii tavakoolist kergem õpetada ja seepärast ei tohi seal kellegi pearaha suurendada, ja selle loogika vaimus edasi. Eestis on paras hulk inimesi, kellele laste võrdsus on tähtsam kui nende andekus ja areng. Ilmselt ongi võrdsuse sündroom üks põhjusi (lisaks riigi vähesele haldussuutlikkusele), miks andekate õpilaste toetamine on Eestis praeguseni nii suur probleem, et koolijuhid peavad isegi suvevaheajal ministeeriumile sel teemal kirju kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp
annaabi.ee 
