mitte ainult jõukamate riikide inimestele, on saanud vahetu kogemus näha maapinda kümne tuhande meetri kõrguselt aknast möödumas kui kaarti hämmastavalt familiaarseks. Samade aastate jooksul on hingematvalt selged ja hea resolutsiooniga satelliitfotod ning kaugfotod Maast efektiivselt asendanud harjumuspäraselt mõõdistatud kaardid kui praktilised moodused maapinna ja füüsilise geograafia esitamiseks. Need mõlemad muutused panevad küsimärgi alla tavakohase kaardistamise koos selle selektiivsuse, värvide, koodide, märkide ja esteetiliste tavadega. Näiteks riig ametlikud fotograafilised kaardid, mis on enamjaolt toodetud sõjaväe või riigiametnike poolt ja märgistatud vastavate riigisümbolitega, on harjumuspäraselt loodud riiki esindama. Kolmas oluline muutus ruumilises kujutamises on infotehnoloogia, mis on arenenud jõudsalt kolme viimase aastakümne jooksul. Infotehnoloogia on oluline abivahend,
7. novembril 1944. toimus esimene ooperietendus äsja vabastatud Tallinnas. ''Estonia'' teatri kollektiiv tõi lavale P. Tsaikovski ooperi ''Jevgeni Onegin'' Georg Ots laulis ooperikooris. Juhus tahtis, et sel ajaloolisel etendusel pääseks solistide hulka ka Georg Ots. Kuna Zaretski osatäitja oli haigestunud ja Otsal tema osa selge, pidi ta Zaretskina lavale tulema. Järgmised aastad tõid juurde uusi osatäitmisi nii ooperis kui ka operetis. Tavakohase nelja aasta asemel lõpetas Georg Ots Tallinna Muusikakooli kahe aastaga 1946. aastal ning astus seejärel Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta erialaõppejõuks jäi endiselt Tiit Kuusik. On imetlusväärne, kui palju jõudis Georg Ots tudengina korda saata! Edukatest õpingutest andsid tunnistust head eksanihinded, õpingute kõrval leidis Ots aega esinemisteks raadios ja kontserdilavadel. Lisagem siia juurde veel mõne aasta jooksul loodud ligi paarkümmend lavarolli. Ainuüksi 1949.
Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud
härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette
ei välju rahvaluule realistlik fantastika reaalse, materiaalse maailma raamest. Ta ei täida reaalsuse tühikuid ideaalse ja sealpoolsega. Rüütliromaani kronotoop Ajakäsitlus väga sarnane proovilepanekuromaaniga. Üksikud kohtumised, situatsioonid, kus aeg omab vaid tehnilist funktsiooni. Vältimatult ilmub ka samasuse proovilepanek (truuduse, rüütliau proovilepanek). Tegelane kandub maagia tagajärjel võlumaailma. Uuena ilmub rüütliromaani juhuse sekkumine. Ootamatu katkestab tavakohase. Aga ootamatut oodatakse, ta ei ole ebatavaline, aga on siiski maagiline. Kreeka romaani kangelane püüdis juhuste äkki-ahelast välja rabeleda, saada tagasi normaalsesse tsüklisse. Rüütliromaani tegelane elabki ootamatuses. See mõõdupuu, millega ta end mõõdab, lähtub ootamatustest. Rüütel tormab ootamatustesse. Ka juhus erineb kreeka romaanist. Kreeka romaanis juhus pelk mehhaaniline kokkusattumus, kurioosum. Rüütliromaanis juhus maagiline. Personifitseerub headeks
Esimesena tervitab Neptunit kapten, kes teatab laeva andmed ning annab Neptunile henseldatavate nimekirja. Nood peavad põlvili vastama Neptuni küsimustele ning kannatlikult taluma neile korraldatavaid ebaharilikke toiminguid, nt habemeajamist rohelise seebi ja pika puunoaga, juuksepügamist puust hiigelkääride ja -kammiga, "arstlikku" läbivaatust, kuradite ulakusi jmt. Leebema kohtlemise ärateenimiseks võib ristitav Neptuni ees tantsida, laulda, lugeda luuletusi jms. Henseldamine lõpeb tavakohase ohverdamisega: kuradid viskavad ristitava mereveega täidetud basseini, mispeale Neptun kuulutab ta täieõiguslikuks meremeheks, kellele siitpeale on antud vaba voli igal ajal ekvaatorit ületada. Selle tõendusena saab iga äsjaristitud meremees lõbusasisulise ristimistunnistuse. Kui kõik on henselduse läbi teinud, saab kapten Neptunilt ekvaatori "võtme" ning loa jätkata reisi. Peale ekvaatori on henseldamist kasutatud ka Kulleni maanina ja Gotlandi juures,
annaabi.ee 
