Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks.
lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baškiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Ajalugu 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid
(sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv Maride üldarv on 604 000 inimest.Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest.Suhteliselt stabiilsena on püsinud Marimaal elavate maride protsent (59,9% 1926, 55,4% 1959, 48,3% 1989) ning maride osakaal Marimaa rahvastikus (51,5% 1926, 43,1% 1959, 43,3% 1989).Maride rahvaarvu muutumist näitab järgmine tabel.
rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk). Nimivabariigis elab ent ainult kaks kolmandikku udmurdi rahvast,
NSV Liidu poolt 1940. a. annekteeritud territooriumide kuulumist NSV Liidu koosseisu. Afganistani sõja tõttu halvenesid 1980. a. NSV Liidu ja Lääneriikide suhted nii, et need boikoteerisid Moskva suveolümpiat. Ja muidugi pole Breznevi kohta öeldud kõik, kui pole mainitud kahte asja: ta oli parandamatu alkohoolik ning tema valitsusajal muutus partei- ja valitsusaparaat sisuliselt organiseeritud kuritegevuse keskuseks. Pärast Breznevi surma nimetati tema nimega praeguses Tatarstanis asuv Nabereznõje Tselnõ linn. 6 Autasud Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Zukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia. Kangelasenimetused · 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane · 18
1962-64 õppis Moskvas Ali Senani kursusel, 1971-72 aga Moskvas rezissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja ,,Qobustan" pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel ööl" ,,Geçen Ýlin Son Gecesinde", 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Að Liman), 1970; jutustus ,,Dante juubel" ,,Dante'nin Jubiley", 1970, legendi-, novelli-, näidendikogu Inimeste inimene "A Person's Person" (Adamýn Adamý), 1977; romaan ,,Viiekorruselise maja kuues
1989. aasta seisuga elas oma autonoomse vabariigi piires enam kui 2/3 udmurtidest, ent nad moodustasid vaid 30,9% selle elanikest. 2002. aasta andmeil oli udmurtide osakaal omanimelises vabariigis langenud 29%-ni. Udmurtia elanikkonna enamiku moodustavad venelased, eriti kindlalt domineerivad nad suurtes tööstuslinnades (Izevsk, Sarapul). Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baskiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Keel Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja (sürja)komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel (Uibopuu 1984: 234). 1989. aasta andmeil oli udmurtide emakeelsus 70,8%. Vastavalt 2002. aasta rahvaloenduse andmetele valdas oma emakeelt 67,4% udmurtidest. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed.
annaabi.ee 
