Üheks levinumaks distsiplineerimise meetodiks on lepingute sõlmimine õpilastega. Leping võib olla nii suuline kui kirjalik ning sobib kasutada nii individuaalselt kui kollektiivselt. Kokkulepete sõlmimisel tuleb arvestada õpilaste arengutaset ning orienteerumist probleemis. (Krull, 2000) Individuaalsete lepingute sõlmimine toimub õpetaja ja ühe õpilase vahel. Esimesena lepitakse kokku mõlema osapoole kohustused ning täpsustatakse, millise käitumise korral tasustust antakse. Lepingute kasutamist tuleks alustada järkjärgult ning silmas tuleb pidada, et need oleksid õpilasele jõukohased. Parimad tulemused saavutatakse siis, kui mõlemale osapoolele on tingimused vastuvõetavad ning nad on valmis neist kinni pidama. (Krull, 2000) Krulli (2000) sõnul, seatakse kollektiivlepingute puhul kogu klassile antav tasustus sõltuvusse iga üksikliikme käitumisega. Slavin (1994, viidatud Krull 2000, lk 526) väidab, et
õppimist. 5.Emotsionaalse kohanemise oskused hõlmab õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Õppimiseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. Konkreetsed meetodid info ammutamiseks ja õppimiseks kirjalikust ja suulisest tekstist: PQ4R meetod, märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R pn üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks.P-Vaata üle(Preview) Q
õppimist. 5. Emotsionaalse kohanemise oskused hõlmab õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Õppimiseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. 20. Millised on vastandlikud arusaamad õppedistsipliini olemusest ja mida mõistetakse normaalse distsipliinina kaasaegsete arusaamade järgi? Millised on distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis? (14.2) Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel
tulenevad ühe või mitme mudeli järgimisest. Mudelite abil õppimine mängib tohutut rolli meie elus. Eristatakse: - Otsest jäljendamist - Sümboolset jäljendamist (üldise käitumise, stiili tähenduses) - Sünteetilist (kombineeritud) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena. Kaasnev õppimine – kaudne mudelite omandamine, kus saadakse tasustust teiste tasustamist pealt vaadates. Näiteks, Jüri nägi, et Maril läheb kontrolltööde sooritamine palju paremini, siis sai ta innustust Mari edust ja astus samme, et ka ise sellest osa saada. Jäljendamist ajendavate märguannete tähenduses - Mallõppe puhul … (1) tekib sageli justkui silmapilkne assotsiatsioon (seos) jälgitava käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel.
emotsionaalse kohanemise oskused hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoidaa, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Kuigi need oskused ei seostu otseselt õpilase tunnetustegevusega, võib nende mõju õppimise edukusele ja tõhususele olla väga suur. Õppimise tulemuseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad patrima keskendumise. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutusi nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimisoskus eeldab ka emotsioonide kontrolli. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R), märkmete tegemine, konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada
on tundlikkus enese tunnete, soovide, hirmude ja enese mineviku suh- tes, eneseanalüüsi oskus. Interpersonaalne ehk sotsiaalne intelligentsus on võime mõista teiste inimeste soove, tundeid, motivatsiooni ja neile adek- vaatselt reageerida, hea empaatiavõime. Sisuliselt hõlmab neid mõlemaid emotsionaalne intelligentsus, mis Eesti lugejale on tuttav eeskätt David Golemani raamatute järgi ja tähendab võimet end motiveerida, kontrolli- da oma tundeid ja meeleolu, oskust lükata edasi tasustust, tunda empaa- tiat ja loota, aga ka suhteid luua ja hoida. Sama sisu on Sternberg (2003) kokku võtnud terminiga “edukas intelligentsus”, mis hõlmab nii loovust kui ka analüütilisi ja praktilisi võimeid (ehk “tervet mõistust”), oskust ka- sutada oma tugevaid külgi ja nõrku kompenseerida, selleks et kohanduda, Kõik oskused on aren- vormida ja valida keskkonda. Hea, kui inimest on õnnistatud ka valiva datavad ja annavad
annaabi.ee 
