Küsime võõrastelt võlad, kehtestame võõrastele maksud ja lõpetame võõraste kauba tarbimise küll siis kriis rahuneb KUID .. 30 000 000 töötut Miljonid vaesunud pered Nälgivad kahejalgsed Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras kaardid enda kätte Franklin Delano Roosevelt UUS KURSS (1933-1936) RRR-reform R nagu Relief (kergendus) töötutele ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati Hulgaliselt ehitati uusi koole, haiglaid, raamatukogusid, postkontoreid ja mänguväljakuid, et suurendada elanikkonda Lapsed kooliõues
Väga paljudel on nende hulgast omad eeskujud ja iidolid, kelle sarnased püüakse olla. Oma iidolitest teavad nende austajad kõike. Nad teavad, kuidas riietuvad, mida söövad, kuidas treenivad, kellega suhtlevad ja teatakse isegi nende kõige isiklikemaid probleeme. Oma iidoleid saaks pidada justkui oma lähedasteks sõpradeks. Ometi tuntakse nende ees ka suurt austust ja aukartust. Nad on niipalju kõrgemad, et nende tasmele jõudmine tundub võimatu. Kreeka mütoloogias ei esinenud inimvaimude terroriseerimist. Varasemast hirmumaailmast loodi ilumaailm. Jumalad polnud enam hirmuäratavad olendid, keda pidi kartma. Nad olid muutunud pigem inimeste eeskujuks. See ongi Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees.
Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne- Euroopa kroonikates tuntakse neid viikingitena, Ida-Euroopas varjaagidena. Viikingiajal eraldusid üksikud külad, mis asusid kaubateede ristumiskohal ja said hiljem linnadeks
sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes. Kuuludes feodaalsüsteemi rahvusvahelise keskuse – katoliku kiriku rüppe, kujunesid kloostrid ka Vana-Liivimaal väga mõjuvõimsateks institutsioonideks nii majanduslikus kui ka ideloogilis-poliitilises mõttes. Üsna suur osa oli kloostritel aga kogu kultuurielu
Suhted Austraaliga on rasked. ASEAN oli Indoneesia alustala välispoliitikaks, nüüd on ta üks osa sellest. Joko Widodo- president aastast 2014: Investeeringud tervisesse, haridusse, turismi ja infrastruktuuri. Fokuseerib põhilisele poliitikale- natsionalism ja rahvusvahelised trendid. Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi
· Ühel päeval küsis päike:" Miks sa teda lihtsalt ei unusta ja jäta, kui sa igapäev tema pärast niipalju kannatad ja pisaraid valad?" Ma vaatasin päikese poole küsisin:" Kas sina jätaksid oma taeva?" · Rääkisin sulle oma saladuse, sina rääkisid selle edasi. Haiget said kõige rohkem sina sina purustasid sellega meie sõpruse. · Äratuskell aitab ärgata, kuid surnuid see ei aita · Et poistega läbi saada pead laskuma nende tasmele... · ma ütlen : " kõik on korras . " kuid vahel ma tahaks , et keegi vaataks mulle silma ja küsiks : " räägi tõtt! · Kui leiad, et Sind ei ole enam kellelegi vaja, siis tea, et kusagil kaugel on inimene, kes kindlasti mõtleb sinu peale · Ma ei ole nukk kelle võid võtta ja minema visata siis kui mind enam vaja ei ole. · Isegi ,kui sa mu õde poleks, oleksid sa mu parim sõbranna · tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse!
Lastele saab osaks piiratud vanemlik hoolitsus (neid õpetatakse, juhendatakse vähem) ja keelekeskkond (nendega suheldakse vähem). Selle tõttu areneb nende lste sõnavara suhteliselt aeglaselt. Sõnavara areng oluline, sest kõne seob meie kultuurivaras oleva infoga. Kui sõnavara on vaene, siis me ei mõista täieikult meid ümbritsevat keskkonda. See mõjutab seda, mida me oleme võimelised keskkonnast õppima. Sellest tulenevalt jäävad need lapsed madalama vaimsele tasmele, kui nende tase võimaldaks. Nendel lastel on väh võimalust, et saada võimetekohast haridust. Meie haridussüsteem ei arvesta nende lastega, kes pole keskmise võimekuse ja oskustega. Ei toeta nende laste arengut. Sellest tingituna need lapsed saavad suhteliselt vähese ühiskondliku kogemuse osaliseks. Suure tõenäosusega langevad noored koolist välja. Üsna tõenäoline on, et need lapsed saavad omakorda varakult lapsevanemaks. Sealt algab nõiaring algusest peale
kodumaale, muidu töötas mujal, töötas kohas 15 aastat. Tema tegeles praktiliselt kõigega , kirjutas ise või valis välja mida lihtsustas , ise lõi kaasa , lavastas, valis näitlejate kaadri, hoolitses rekvisiitide eest, Esimese läti rahvusliku teatri hing. 1885 kutsuti tema asemele teatrit juhtima P. Osolinš, kes oli esimene teartrialase hariduse saanud lätlane, oli lõpetanud Dresteni konservatooriumi , sai muusikaalase hariduse ja tearti oma. Viis selle tearti uuele tasmele, sellest sai profesionaalne teater, hakati etendama Shakespeare, Schillerit ja teisi suuri nimesid. Asutas rändteatrti , samuti lätlaste rahvusliku teatri, käis läbi praktiliselt kogu läti maa. Olles suuremaks äratajaks kui see Riias tegutsemine oli. Oma elu lõpuaastatel juhtis ta ka Miitavi lätlaste Seltsi teatrit. Lätlaste muusikaharrastus oli varasem, läti muusikast võiks rääkida juba al 18 saj, kui hernhuutliku liikumise juures tekksid koorid
annaabi.ee 
