Kui näiteks mingi hüvise D1 S asendushüvise hind P D0 suureneb ... P1 E1 Hüvise nõudlus kasvab P0 E0 Nõudluskõver nihkub D0D0 -st D1D1 - le S D0 D1 Turg saavutab uue Q0 Q1 Q tasakaalutaseme E1. 40 Pakkumise muutus S1 Ohutusnõuete rangemaks S0 muutmine suurendab tootjate D kulusid P E2 Pakkumiskõver nihkub P1 S1S1 P0 E0 Kui hind jääks tasemele P0 ,
400 400 4% 500 300 1200 Makroökonoomika Nimi Õpperühm 4 Kontrolltest 211. 1 400 300 5% 300 400 1500 400 200 6% 200 500 1800 Arvuta: a) tasakaalu intressimäär , 4% b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist?
Põhikapital muutub kahel põhjusel: - investeerimine suurendab põhikapitali. - osa vanast kapitalist amortiseerub, vähendades põhikapitali. Mida suurem on kapitalitase k, seda suuremad on ka väljundi f(k) ja investeerimise i tasemed. Tasakaalutase kujutab majanduse pika perioodi tasakaalu. Hoolimata majanduse algsest kapitalitasemest jõuab ta lõpuks ikka tasakaalutasemeni. Solow mudel näitab, et säästmismäär on põhikapitali tasakaalutaseme võtmetegur. Kõrge säästmismäära korral on majanduses suurem põhikapital ja kõrgem väljunditase. Madala säästmismäära korral on ka põhikapital ja väljunditase väiksemad. Kui põhikapital on jõudnud tasakaalutasemele, võrdsustuvad investeeringud ja amortisatsioon ning põhikapital enam ei suurene ega ka vähene. Tasakaalutaseme valimisel on eesmärgiks maksimeerida ühiskonna individuaalliikmete heaolu.
Sissevoogude ja väljavoogude tabel: Y Id G X K summa S T M K summa 500 35 100 25 160 0 100 10 110 600 35 100 25 160 25 100 10 135 700 35 100 25 160 50 100 10 160 800 35 100 25 160 75 100 10 185 900 35 100 25 160 100 100 10 210 K summa on ühesugune Y=700 juures. Vt. joonis 12.2 (tasakaalutaseme joonis selle Y=700 kohta). 5. Inflatsiooni- ja languslõhe Languslõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset (vertikaalne lõik GH joonisel). Ehk siis see olukord, kui kulutatakse vähem, kui tegelikult täishõivetasemel on võimalik toota. Inflatsioonilõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust (vertikaalne lõik GF joonisel). Ehk siis tahetakse kulutada
Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada
Kogunõudlus (AD) rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumine (AS) rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalutaseme (sest kogunõudlus = kogupakkumine). 11. FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks.
annaabi.ee 
