Kokkuvõte W.Brian Arthur. Increasing Returns and Path Dependence in the Economy. Artiklis arutleti teemal tasuvuse suurendamine ja rajasõltuvus majanduses. Tävapäraselt on majandusteooria ülesehitatud peamiselt eeldustel, et tulu väheneb. Sellised majandusmeetmed tekitavad negatiivset tagasisidet, mis omakorda stabiliseerib majandust. Negatiivse tagasiside korral (tulu vähenemisel) kaasneb majanduses mõju ühele tasakaalupunktile, kuid positiivse tagasiside puhul (tulu suurendamisel) muudab see paljusid tasakaalupunkte ehk see soodustab kõrvalekaldeid ning tulemuseks võib olla hoopis teistsugune süsteemi konfiguratsioon. Kunagi ei saa kindel olla, et erinevate majandustulemuste hulgast valitust on üks ainuke ja parim lahendus. Viimastel aastatel on majanduspoliitika teoreetikud arendanud just majandusvaadet, mis põhineb positiivsel tagasisidel.
Kasum: -30 Kasum: -15 20 ja 20 30 ja 10 10 ja 30 15 ja 15 13. MKF-i piirtulukõver: on negatiivse tõusuga ja langeb nõudluskõveraga kokku on horisontaalne sirge ja langeb nõudluskõveraga kokku on negatiivse tõusuga ja asub nõudluskõvera all ei eksisteeri, kuna firma on hinnavõtja 14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16
indutseeritud säästud tasakaalutasemel Qd = 800. 100 I S0 = -100 MPS = 0,25 (1-c) Qd = 200 800 Qd d) Juhul, kui autonoomne tarbimine C0 langeb 50-le, milline on siis uus tasakaalupunkt Q ja E=Q, Q=C+I = 50+c*Q+100= 150+0,75*Q indutseeritud tarbimine cQd , leida ka sellele Q = 150/ 0,25=600 0 25 600 Q = 600 tasakaalupunktile vastav kogutarbimine C ja cQ = 0,75*600 = 450 d kogusäästmine S. 10 C = 500 S = 100 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari eesmärgiks on makroökonoomilise tasakaalu Q=E leidmise seotud ülesannete omandamine. Tasakaalu leidmiseks koostame kuluvõrrandi ja võrdsustame selle tarbimisega. Tarbimisfunktsioon
dollari eest Turu tasakaal - Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. - Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus nõutav kogus võrdub pakutava kogusega – vastav kogus on tasakaalukogus. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. - Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist, mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus Turu puudujääk (defitsiit) - Turul võib tekkida lühiajaliselt turu puudujääk - Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse - Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole - Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma
· Uuritakse kasumi muutust seoses muutustega muutuvates kuludes, püsikuludes, müügihindades, müügimahus ja müüdava toodangu struktuuris 59 Tasakaalupunkt (break-even-point) · Tegevusmaht, kus tulud katavad kulud, kasumit ei teki. · Tegevusmahu suurenemine sellest punktist toob kaasa kasumi tekke · Kuna käibe kasvuga kaasneb samas proportsioonis ka muutuvkulude kasv, on oluline lisaks tasakaalupunktile leida ka jääktulu 60 Jääktulu (piirkasum, kate) (contribution margin) · Jääktulu = käive muutuvad kulud · Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulu · Jääktulu määr = jääktulu/käive · Jääktulu määr protsendina jääb muutumatutel tehnoloogilistel tingimustel konstantseks. Seega, mida suurem on tegevuse maht, seda suurem on jääktulu absoluutsumma ning seda suurem summa
See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus. KOKKUVÕTE: Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ninghinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjateleNõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ja vastavat kogust
indutseeritud säästud tasakaalutasemel Qd = 800. 100 I S0 = -100 MPS = 0,25 (1-c) Qd = 200 800 Qd d) Juhul, kui autonoomne tarbimine C0 langeb 50-le, milline on siis uus tasakaalupunkt Q ja E=Q, Q=C+I = 50+c*Q+100= 150+0,75*Q indutseeritud tarbimine cQd , leida ka sellele Q = 150/ 0,25=600 0 25 600 Q = 600 tasakaalupunktile vastav kogutarbimine C ja cQ = 0,75*600 = 450 d kogusäästmine S. 10 C = 500 S = 100 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari eesmärgiks on makroökonoomilise tasakaalu Q=E leidmise seotud ülesannete omandamine. Tasakaalu leidmiseks koostame kuluvõrrandi ja võrdsustame selle tarbimisega. Tarbimisfunktsioon
Turusituatsiooni kujunemise analüüsiks kasutatakse nõudluse ja pakkumise hinnaelastsuse vahekorda. 1. Kui elastsused on võrdsed, siis turutasakaalu ei kujune, kuna nii nõudlus kui ka pakkumine kõiguvad tasakaalupunkti ümber 2. Kui nõudluse hinnaelastsus on pakkumise hinnaelastsusest suurem, siis pakkumis- ja nõudlushinnad ning nõutavad ja pakutavad kogused lähenevad tasakaalupunktile. 3. Kui nõudluse hinnaelastsus on pakkumise hinnaelastsusest väiksem, siis läheneb hind oma max väärtusele ja tasakaalu ei teki. Seega määrab turuprotsessi koondumine lineaarse nõudlus- ja pakkumisfunktsioonide korral tõusude vahekord: 1. kui nõudlusfunktsiooni tõusu ab väärtus on suurem, turuprotsess koondub ja kujuneb tasakaaluhind. Esialgsest tasakaalupunktist on turg läinud välja nõudluse suurenemise mõjul (nt sissetulekute suurenemise tõttu)
annaabi.ee 
