T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3. loodus püüab üle minna vähemtõenäolisest olekult tõenäolisemale 4. suletub süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab Entroopia 1. suurus mis iseloomustab energia kvaliteeti 2. suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust 3. suurus, mida kasut. Termodünaamika II printsiibi sõnastamisel 4. suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust
tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim. entroopiaks. 1. entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 2. entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 3. iseeneslikes soojuslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. 4. entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakest jaotuse ühtsust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia.
Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule N: kuuma ja külma vee segamisel on tulemuseks leige vesi. Iseenesest ei teki aga leigest veest kunagi külma ja kuuma vett eraldi Õhupall jookseb alati tühjaks, mitte et õhk täidaks õhupalli iseenesest Korratus tekib iseenesest, kord aga mitte Entroopia a) suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti (mida kõrgem kvaliteet seda madalam entroopia) b) iseloomustab TD süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust (mida tasakaalulisem, seda suurem entroopia) c)iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust http://www.abiks.pri.ee Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab ..S=..Q/T GAASI MOLEKULAARKINEETILISE TEOORIA PÕHIVÕRRAND Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina Liikumishulga (impulsi) muut .
20. Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks? kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik, 21. Kuidas muutub saaklooma populatsiooni arv kui kiskja populatsiooni arv on tasakaalulisest suurem? Põhjendage oma arvamust Saakloomade arv väheneb kuna rohkem kiskjaid on ringi liikumas ja saakloomi süüakse rohkem. Tulemus võib olla saaklooma arvukuse drastiline vähenemine kuni väljasuremine.- nt hiidkotkas ja moa uusmeremaal. Kui ei toimu väljasuremine siis suuresti vähenenud saaklooma arvukus viib viivitusega kiskjate arvukuse alla ja see tingib saaklooma arvukuse suurenemise mis omakorda võimaldab kiskjate arvukuse suurenemist
süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1. Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete konsentratsioon ja suureneb saaduste konsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalulisest süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. 3. Rõhu suurenemine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasil ainete hulk reakts ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4. Temp tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise
südmusteahelate kaudu praegune keemiliste elementide levikuaste nii taevastes objektides kui ka maa peal. Ainult tänu füüsikaseaduste iludusvigadele saab võimalikuks nii Päikese, Maa ja ka meie enese eksistents. Universumi arenguetapis, kus alles on jäänud vaid tugev kiirgusfoon ja inflatsioonilisel evolutsioonietapil tekkinud aintainega tasakaalustamata haruldased üksiklased- osakesed, millele pole jätkunud vastaspartnereid. Nendest osakeste tasakaalulisest lähtesegust algabki uue, seekord juba tasakaalutu osakestesegu kujunemine paisuvas Universumis, kus osakestel pole enam vöimalust leida endale vastaspartnereid, vaid ainult liitlasi. Seejuures liitosakeste kujunemisel on oluline see, et lut oleks tugev ja liidu moodustamiseks ei tuleks ületada liiga kõrgeid barjääre. Liitosakese tugevuse määrab seoseenergia, mis kujuneb tuumaosakeste vahel lähidistantsidel (kaugustel alates tavaliste
Polümorfism – sama aine võib esineda erinevates kristallvormides. Isomorfism - erinevatel ainetel ühesugune kristallvorm (tingimused: sarnane ehitus, lähedased ioonide mõõtmed) Sulamid - Tekivad vedelas olekus üksteises lahustuvate ainete tahkumisel. (metall - metall , metall -mittemetall, hape – happeline oksiid, oksiid – oksiid, keerulised looduslikud kivimid, tööstuslikud šlakid). Mitmekomponentsed füüsikalis-keemilised süsteemid, mis koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist. Eksotermilistes reaktsioonides (soojus eraldub) - U väheneb Endotermilistes reaksioonides (soojus neeldub) - U kasvab qv = U, qv - isokoorse reaktsiooni soojusefekt ; U - saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevus. Termokeemiavõrrand - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes. Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine
märkimisväärne majanduslik sääst ja ökoloogiline efekt. Võimalik on kasutusse võtta ka nt liiva- ja kruusapesust tekkinud "jääke", mis koosnevad enamalt savist. · Savi on sobiv materjal ise ehitamiseks. Oskus teabe või konsultatsiooni hankimisega on võimalik suurem osa ehitustöödest ise korraldada. Seda soosib ka fakt, et suhteliselt väike on vajadus mehanismide ja suhteliselt suur inimtöö järele. · Savi konserveerib puitu. Tingituna savi suhteliselt madalast tasakaalulisest niiskuse sisaldusest 0,4 6 kaalu% (sõltuvalt savimineraalist, saue sisaldusest, õhuniiskusest) imab see endasse ka võimalikult puidu või muu saviga ümbritsetud orgaanilise aine niiskuse ja väldib selliselt nende seente või putukate poolt kahjustumist. Puidu tasakaaluline niiskuse sisaldus on nt 8 12%. Loomsed kahjurid vajavad tegutsemiseks reeglina 14 18%, seened üle 20% niiskust. Savi konserveeriv omadus võib osutuda puudulikuks vaid põhu kui äärmiselt suure
Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia, mida suurem on entroopia, seda madalam on energia kvaliteet. Tähis S Entroopia on ka süsteemi korrastamatuse mõõt: mida suurem on entroopia, seda suurem on süsteemi korrastamatus ehk kaos. Entroopia iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust: mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab TD-lise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust: mida tasakaalulisem on süsteem, seda surem on entroopia. Entroopiat mõistet kasutatakse ka TD II printsiibi sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate protsesside käigus. ABSOLUUTNE JA RELATIIVNE NIISKUS Õhuniiskus on nähtus, mis seisneb selles, et õhus leidub alati suuremal või vähemal määral veeauru. ABSOLUUTSEKS NIISKUSEKS nimetatakse ühes kuupmeetris õhus sisalduvat veeauru
Polümorfism:üks ja sama aine võib esineda erinevates krisatallivormides N:SiO2; CaCO3 Isomorfism: erinevatel ainetel ühesugune kristallivorm N:maarjas Olekudiagrammid:üheaegselt võib esineda mitu faasi, seda iseloomustatakse olekudiagrammide abil SULAMID: tekivad vedalas olekus üksteises lahustuvate ainete tahkumisel; mittekomponentsed füüsikalis-keemilised süsteemid, mis koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist; sulamitel üldjuhul füüs omadustest(võrreldes puhastega) madalam sulamistemp, väiksem elektrijuhtivus. Keemiline energeetika ja tasakaal: Keemiline reaktsioon: lisaks "valemilisele küljele" veel energeetiline külg. Keemiline termodünaamika - energiavormide üleminekud keemilistes protsessides. Termodünaamika (TD) uurib süsteemide üldisi energeetilisi omadusi, mitte süsteemide siseehitust. Olekuparameetrid:T(K); P(Pa); V(m3,dm3);n(mol). Keemil.
ületamine enam kui 3 korda (eestlase jalajälg on 7,12 tinglikku pinnaühikut)? Teadagi, see on meie kõigi "sõber" põlevkivi, mida primaarenergia tootjad "pühaks lehmaks" peavad (Randla jt 2001, 8). "Parim, mida me teha saame, on otsida ja analüüsida energeetikale ja maakasutusele teistlaadseid lahendusi. Eesti süsihappegaasibilanss on 20 miljoni tonniga kahjumis. Selles mõttes elame looduse poolt eeldatud tasakaalulisest võimalusest kuni kümme korda üle jõu. Meie kõnepruuki on jõudnud mõiste keskkonnaruum. See on sisuliselt energia ja aine muundamise ning kasutamise ja tarbimise reeglite kogum, millest kinnipidamisel võib sisseharjutud mugavusi jätkuda kauemaks. On aga selge, et keskkonnaruumi reeglite eiramisel jääb see ruum inimkonnale lihtsalt kitsaks. See ei tähenda, et see ruum jääks aga kitsaks mingitele teistele liikidele. Ökosüsteemis on iga nisi taga järjekord neist olenditest, kes
Sulamid. Sulamid tekivad vedelas olekus üksteises lahustuvate 5.7 Keemilise reaktsiooni mehhanism aine osakesi Tuntumad atsorbendid on suure eripiimaga (N: m2 /cm3) ainete tahk-umisel. Sulamid on mitmekomponentsed süsteemid, Keemisi reaktsioone jaotatakse: ained nagu aktiivsüsi, silikagul. mis koosnev-ad ühest või enamast tasakaalulisest faasist. 1) Lihtreaktsioonid ja liitreaktsioonid Liitreaktsioonid on 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry-Daltoni seadus. Keemilistelt omadust-elt ja kristall struktuuril lähedaste ainete reaktsioonid, mis kulgevad ühes staadiumis, kusjuures elementaar akti Vedelikud lahutavad gaasi piiratult ja tasakaalu korral on gaasi
Nt hiidkotkas ja moa uusmeremaal. Kui ei toimu väljasuremine siis suuresti vähenenud saaklooma arvukus viib viivitusega kiskjate arvukuse alla ja see tingib saaklooma arvukuse suurenemise, mis omakorda võimaldab kiskjate arvukuse suurenemist. Võibki tekkida võnkuv tasakaal või tekib uus püsiv tasakaal. 45.Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis, kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Tasakaalulisest väiksem saakloomade arv limiteerib kiskjate arvu (viib seda alla). Kõikides liikidevahelistes suheses on vähemalt mingi viivitus sees mõnest päevast kuni mõne aastani isegi. Pärast viivitust hakkab kiskjate arv langema ja stabiliseerub sellise N korral, kus kiskjad suudavad ennast ja oma järeltulijaid toita. N võib ka osutuda ka nulliks. 46.Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes.
Sulamid tek-d vd-s olekus üksteises lahustuvate ainete ajamomendil ühes või teises ruumiosas, kus elektronide leitumise mok-d. Iga kompleksi mood-ja seob teat arvu ligandeid, mis vast tahk-l. Sulamid on mitmekomponentsed süst-d, mis koosn-d ühest tõenäosust nim elektronpilve tiheduseks. Elektronpilve all mõist. kordinatsiooni arvule. Ligandid mood-d kordinatsioonisfääri. või enamast tasakaalulisest faasist. Keem om-lt ja krist.struktuuril elektronide negat. laengu jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ja Liganditega koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis lähedaste a-te lahuste tahk-l krist-luvad komponendid koos> tek-d seda nimetakse orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad pann kirj-l nurksulgudesse. Kui sisesfäär annab pos laengut on ta nn tahked lahused (segakrist-d). Sellised sulamid on koostiselt ja
46) Joonis 10. Molekulide kiiruste jaotus temperatuuridel T1=300K ja T2=1000 K a) hapniku korral; b) vesiniku korral. 2.7. Baromeetriline valem. Boltzmanni jaotus 22 III pt. Reaalsed gaasid. Vedelikud ja kristalsed kehad 3.1. Ülekandenähtused Antud osas käsitleme gaasi (kuid ka vedelikke ja osalt ka tahkeid kehasid) juhul, kui kõrvalekalded tasakaalulisest olekust on väikesed. Käsitleme järgmisi ülekandenähtuseid: 1) (gaaside ja vedelike) viskoossus ehk sisehõõrdumine. Üle kantakse impulssi ehk liikumishulka. 2) soojusjuhtivus. Üle kantakse soojushulka. 3) difusioon. Üle kantakse ainet ehk aine hulka. 3.1.1. Viskoossus Vaatleme gaasi voolamist, olgu see laminaarne voolamine, 'kihiline' - kiirus erinevates gaasi kihtides on erinev. Empiiriliselt (ehk katseliselt) on kindlaks tehtud, et kahe naaberkihi vahel mõjub sisehõõrdejõud:
annaabi.ee 
