kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole D 4 - selles vastustes pole kindel 4.Moosipallide tasakaaluhind on D 5.Kui moosipallide hind on 1 kroon, siis A 6.Kui moosipallide hind on 4 krooni, siis on A 7.Milline järgnevatest väidetest iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni A 8.1990.aastate alguses tõi ............... B 9.Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini, mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga B 10.Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses - A
Kui tootmistehnoloogia ei muutu, on tasakaaluhind pika perioodi käsitluses stabiilne, sest muutunud tingimustele vaatamata jõutakse sama väärtuseni tagasi. Kuigi täieliku konkurentsiga turg on reaalsusest kaugel olev abstraktsioon, lubab see turuprotsesside mudel selgitada majanduse üldise tasakaaluseisundi (konkurentsitasakaalu) saavutamise võimalusi. Kui oletada, et kõigi hüviste ja tootmistegurite turgudel on regulaatoriks täielik konkurents, siis saab näidata, et kujunevad tasakaaluhinnad tagavad ühtaegu nii · tootmisressursside parima võimaliku kasutamise kui ka · hüviste parima võimaliku jaotuse. Järgnevalt analüüsitakse olukordi, kus täielik konkurents regulaatorina ei toimi. 4.2. Turutõrked Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist (või ka näiteks riiklikust reguleerimisest) parem, siis on tegemist turutõrkega
Eeldused: 1) Kasutatakse kahte tootmistegurit - tööd ja kapitali. 2) Kõigile kaubanduses osalevatele riikidele on kättesaadav sarnane tehnoloogia (kui kapital on tööga võrreldes riigis odavam kui, siis hakatakse seal kapitalimahukaid tehnoloogiaid eelistama). 3) Kahes riigis on sarnased maitsed (elimineerib nõudluse poole, kui kaubavahetuse tekitaja ja kontsentreerutakse ainult pakkumise poolele). Riigil A suurem soov tarbida kaupa S ja riigil B väiksem. Tekivad uued tasakaaluhinnad. Selgub et maitse muutuste tõttu on riigi B suhteline hind väiksem kui riigis A. Seega on suhteline eelis riigil B --> maitseerinevused kahes riigis muudavad nende suhtelist eelist ja sellepärast ei saa ühtse maitse nõuet mudelist välja jätta. KLASSIKALINE TEOORIA HECKSCHER-OHLONI TEOORIA Ainus tootmistegur on töö Tootmisteguriteks on töö ja kapital
33)1990. aastate alguses tõi üks Prantsuse firma turule uue tehnoloogia järgi tehtud suusad.Koos suuskade populaarsuse tõusuga tõusis ka nende hind.Varsti lasksid mitmed firmad samalaadseid suuski turule.Milline järgnevatest hinnangutest vastab kõige paremini turuhindade põhilisele majandusrollile selles arengu? V: Anti stiimul suuskade tootmiseks. 34)Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini,mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga? V:Turuhind tõuseb 35)Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses? V:Annavad tootjale infot selle kohta,mida tarbijad soovivad, annavad tarbijatele infot tootjate tootmiskulude kohta ning ergutavad tarbijaid hoidma kokku ja ettevõtteid olema efektiivsed. 36)Tarbijate võimalused kulutusi teha on piiratud,sest tarbijatel ei ole võimalusi kulutusi piirata. 37)Eelarve on tasakaalus,kui kulud ja tulud on võrdsed. 38)Üksikisik võib tulu saada kahte moodi:oma varalt ja muult omandilt ning tööst.
tõusuga kogupakkumise kõver Jäikade hindadega mudel Hindade jäikuse põhjused: Ettevõtete ja klientide vahelised pikaajalised lepingud Menüükulud Ettevõtted ei soovi kliente sagedaste hinnamuutustega häirida Eeldused: Ettevõtetel on hindade määramisel teatav vabadus (monopolistlik konkurents vms) Kui varasemalt oleme rääkinud ettevõtetest rääkinud oleme eeldanud täiskonkurenti ehk turul kujunevad tasakaaluhinnad ja ükski üksiktootja ei saa omatoodengu hinda vabalt kujundada see on nö turutasakaalu poolt ette antud Siin eeldame aga mitte täiskonkurentsi vaid mingit turgu, kus evl on mingil määral turuvõim olemas ja nad saavad mingil määral hinda teatud piirides ise kujundada Üksiku ettevõtte soovitatav hind on : P=P+alfa (Y-Ykatusega) kui alfa on suurem kui 0 P-majanduse üldine hinnatase makrotasandil Küsitav hind sõltub ka sellest milline on kogutoodangu lõhe
ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad? Pareto-efektiivne tootmine kujuneb erinevate tootjate isokvantide puutepunktides, kui aga isokvandid ei puutu, ei ole seisund Pareto-efektiivne ja seega ei saa teha ka efektiivset vahetust. Isokvantide tõus ehk tehnilise asendamise piirmäär saab olla aga sama ainult puutepunktis. 21.Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? Täiusliku turu tasakaaluhinnad tagavad tootmise Pareto-efektiivsuse, sest täiuslikul turul on hinnad kõigi tootjate jaoks võrdsed, seega ka hindade suhted, mis aga on tehnilise asendamise piirmäärad. Kui need aga võrdsed on, esinebki Pareto-efektiivsus. 22.Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? Tootekogumi efektiivsus tähendab, et tootjad toodavad selliseid hüviseid, mis
Siit järeldubki, et kui mõlema tootja tehnoloogia on sama, erineb vaid kogukulu ehk eelarve, saab Pareto- efektiivne tootmine aset leida, sest mõlemad tootjad tahavad maksimaalselt toota ja kasumit saada. Kui MRTS ei oleks sama, siis oleks võimalik olukord, kus üks tootja saab toodangut ja kasumit suurendada nii, et teisel see ei vähene (nt kasutab efektiivsemat tehnoloogiat) - see aga ei kattu Pareto-efektiivsuse definitsiooniga. 21. Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? Sest tootjad üritavad tasakaaluhinna juures toota maksimaalselt efektiivselt ehk kasutades piiratud ressursse nii, et see võimaldaks maksimaalselt toota ja kasumit saada. Tasakaaluhind on kõigile ühtne ning seetõttu saab sama tootmistehnoloogia korral kujuneda olukord, kus ühelt tootjalt tootmissisendit ära võttes ja seda teisele andes väheneks kaotanud tootja tootmine ja kasum alati. 22
annaabi.ee 
