Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfi...
lugemine mõningaid raskusi, oli heaks abimeheks Oxfordi filosoofialeksikon, mis aitas lahti mõtestada erinevaid termineid. Mis on inimene 4 1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa
Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti. Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi. Mõjukaim töö "Narruse kiitus" : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed. Ta oli kriitiline vaimulike ja kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister. Tuntuim töö "Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest phiskonnast, milles teda mõjutas Platoni ideaalriik. Pooldas demokraatiat. Henri VII hukatas ta. Inglise renessanssikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogist, renesanssiaegsest Itaaliast ning
tõrjeks (Eek, Kukk 2013:46). Oluline on teha valgustustööd selleks, et takistada ebasobivate võõrliikide levikut ja ohjata nende arvukust ning biomassi. Tähtis on üles leida sisse tunginud liigi kõik asurkonnad ning selgitada inimestele, et kavandatavad abinõud on vajalikud. (Kangur jt 2005:5) Vajalik on arendada koostööd nii võõrliikide kaubitsejate, ametnike kui ka teadustöötajate vahel. Kui inimesed mõistavad ennetustöö tarvilikkust, siis on ennetustöö ka palju tulemuslikum. (Eek, Kukk 2013:10) Võõrliikide vastu võitlemiseks on pakutud välja hierarhilist süsteemi, mis võtab hästi kokku selle, kuidas oleks kõige mõistlikum võõrliikide vastu võidelda (Eek, Kukk 2013:9): 1) tuleb vältida sissetoomist - piirikontroll, sertifikaatide süsteem, karantiinid jne; 2) sissetoodud liigid võimalikult kiiresti avastada ning vajadusel hävitada;
Humanistlik ellusuhtumine levis Itaaliast uusaja alguseks mujalegi Euroopasse, ent põhja pool tegutsevad humanistlikud kirjamehed olid kriitilisemad inimese ja ühiskonna pahede vastu. Tuntumad humanistidest kirjamehed on Erasmus Rotterdamist (1466 – 1536), kes oma teoses „Narruse kiitus” kritiseeris ühiskonna pahesid (sõjakust, vägivalda, valet, ebausku jm) ning kuigi ta ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust ühiskonnas, kritiseeris siiski selle pahesid. Inglise humanist Thomas More (1478 – 1535) visandas oma teoses „Utoopia” (kr k maa eikuskil) nägemuse ideaalsest ühiskonnast, kus puudub eraomand, kehtib üldine töökohustus ning valitsemisviis on demokraatlik. 1.4. Renessanss: Inimest väärtustava ellusuhtumise najal otsiti eeskujusid antiikajast. Renessanss (pr k renaissance – taassünd) on murrang Itaaliast alguse
isiklikult palju humaniste ja riigimehi. · Tema töid loeti kõikjal suure huviga, kõige mõjukaim teos oli tal ,,Narruse kiitus", selles teoses pilkas ta ametimehi ja nende ameteid. · Ta avaldas Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde. · Ta oli kriitiline vaimulike, kiriku ja paavstide pahede vastu, kuid siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Teda ei peetud ketseriks, kuna ta suutis oma vastuolude suhtes piiri pidada. Pilet 4 *Viikingid Viikingiajastu: 8. - 11. sajand Elukoht: Nad olid pärit Skandinaaviast- Norrast, Rootsist, Taanist ja mõned elasid ka Saaremaal. Kuid Erik Punase juhtimisel jõudsid nad ka Gröönimaale ja Islandile. Tegevusalad: Nad elatusid põhiliselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel ka küttimine ja kalapüük
aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata (ladinakeelne Piibli tõlge V sajandi algusest). · Kõige mõjukam Erasmuse töödest oli ,,Narruse kiitus", kus ta pilas filolooge samuti kui teolooge. · Ta oli oma teostes üsna kriitiline vaimulike ja kiriku, seal hulgas ka paavstide pahede vastu. Siiski ei eitanud ta katoliku kiriku tarvilikkust. · Erasmuse ideed sillutasid teed usupuhastusele, kuid algava reformatsiooniga ta kaasa ei läinud. Thomas More inglise humanist. · Oli hariduselt jurist, sai Inglismaal parlamendi liikmeks ja lõpuks ka Henry VIII lordkantsleriks ehk sisuliselt peaministriks. 40 · Tema tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega
annaabi.ee 
