1962. aastal kehtestati 8-klassilised koolid, ning alles 1995. aastal läksid Eesti ülhariduskoolid 12- klassiliseks. Teise alateemana tahaksin rääkida inimestest, kes on aitanud sellele kaasa, et Eesti sel aastal üldse 100 aastaseks saab. Üks tähtis osa riigis on keel. Arvan, et ilma ühtse keeleta ei tähistaks me oma riigis see aasta 100. sünnipäeva. Eesti kirjakeele loomisel olid märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeele rajaja Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsed katkekismused ja epistlid ilmusid 1632. aastal, ning Põja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika aga 1637. aastal Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil. Nagu ma juba enne mainisin, siis esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. Lõuna- eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf
a elementaarkooliõpetajate seminar. Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Valgas tegutses saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar, mis oli mõeldud nii eestlastele kui lätlastele. 19. sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19. saj. I poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Selle peamisteks levitajateks olid kalendrid. Esimese eestikeelse (tartumurdelise) ajalehena hakkas 1806. a ilmuma Tarto maa rahva Näddali-Leht. Masingu toimetamisel ilmus Maarahva Näddala-Leht ning Fr. R. Kreutzwald andis välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kui 1857 hakkas Pärnus ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj. II poolel. Kirjakeele
Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 7 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu.
Raudiall avaldas ja tõlkis võõrkeeltest eesti keelde usuteemalisi traktaate, nt 1792 "Lühhikenne Oppus, kuis sünnis , seddä kallist Jesusse Kristusse Kannatusse Neddälid öige suures arwada" ja 1795 "Kikesuggutse Waimolikko Moistu- Könne". Raudiall tõlkis teose "August Gottlieb Spangenbergi ülle neide Paawli Sönnu". käsikirjalised sõnaraamatud (Clare, Svenske) 18.saj I poolel ilmus 2 käsikirjalist lõunaeesti k sõnastikku. Svenske'lt pärineb tartumurdelise eesti-saksa, saksa-eesti sõnastikuga, kus on üle 7000 sõna. Clare 1720ndatest pärit lõunaeestikeelne sõnastik on täiuslikum: seal on sõnavorme, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, ülevaade lõunaeesti k grammatikast. "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 18.saj lõpul hakkas ilmuma tartukeelseet rahvavalgustuslikku kirjandust. Rahvavalgustuslik tegevus kulmineerus "Tarto maa rahwa Näddali-Lehes", millest ilmus 03.-12.1806 41 numbrit.
pastor Daniel Göbel, Georg Salemann, Rõngu pastor Olaus Georg Salenius (kahesalmiline ,,Jocus Esthonicus" 1643) ning Joachim Salemann. Tähelepandav osa 17. sajandi eestikeelsest juhuluulest koosnes aga pühendusluuletustest-õnnesoovidest mitmesuguste erinevate teoste ilmumise puhul. Nende autoriteks olid Georg Salemann, Johann Sebastian Markand, Johann Cohsen jt. Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Eestikeelse ilmaliku proosa esimeseks näiteks on peetud aastal 1691 tartumurdelises
Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu.
annaabi.ee 
