TIINA ERIK LOGISTIKA KOHT ETTEVÕTETES Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale: logistika kui rakenduslik tegevus -
Mis on minu jaoks logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus tegevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika puutub kokku erinevate tegevusaladega ja on üha arenev teadusala. Kuid mis on logistika minu jaoks? Minu jaoks on logistika kaupade organiseerimine punktist A B ni kõige soodsamal viisil nii kliendile kui ka transpordipakkujale ning selle tähtsamad kriteeriumid on aeg, kiirus, hind. Lisaks tegeleb see minu arvates veel ka erinevate toodete ja teenuste voogude suunamisega,
Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lpptarbijani timaks klientide nudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus.
protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile ja ettevõttele ning täiustada tarneahelat kui tervikut. Defineerib logistikat nii: "Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks". Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse
Kuidas toimib logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19
vastupidiseid näiteid. Seoses arusaamise muutusega tarneahela juhtimisest ja logistikast , muudeti 1998. aasta oktoobris seni kehtinud logistika definitsiooni. Uus definitsioon toetub eelkõige seisukohale, et logistika on tarneahela osa. USA Logistika Juhtimise Nõukogu määratluse järgi on logistika tarneahela osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll, mis hõlmab kaupade liikumist ja ladustamist ja sellega seotud teenuste ning informatsiooni voogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Selline lähenemine logistikale tuleneb vajadusest käsitleda tarnijaid tarneahela algpunkti kontekstis ja tooteid või teenuseid väljaspool tarbimiskohta. Nii näiteks on protsessorite tootja “Intel” saavutanud arvutitootjatega kokkuleppe, et arvutile paigaldatakse teatis “Intel inside”. Arvutite tootjad on kõige enam integreerunud osatoodete tarnijatega ja sisuliselt töötavad integreeritud tarneahelas
Pikka tarneahelat võib aga vaadelda kui teatud liiki mak- rologistilist süsteemi. Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste planeerimine, teostamine ja kont- roll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist tarbijani. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on peamiselt selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte, mitte tarneahela tasandil. Tänapäevast tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide ko-
annaabi.ee 
