Soti mägismaal, Kagu-Inglismaal Exmooris ja Quantocksis), tavaliselt looduslikust puupiirist madalamal, suvel võib liikuda ka puupiirist ülespoole. Toitumine Kuna ta on taimtoiduline loom, siis enamik toidust (ligi 80%) moodustub põõsa- ja puude võrsetest (nt. Karpaatides sööb 36 puu- ja põõsaliigi võrseid ning 27 liigi, eriti kuuse ja remmelga koort). Nõmmrabas toitub kõrrelistest, tarnadest, lugadest, kanarbikkudest, talvel ka okaspuu- ja astelpõõsa võrsetest, kui neid leidub. Imetamisperioodil emahirve söögikogus peaaegu kahekordistub. Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära. Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad
taas põhiliselt taimtoidulised: kuni suve lõpuni söövad nad sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud osi, rohevetikaid, seenehüüfe ja vähesel määral ka väikseid loomi. Taimne toit on ülekaalus kuni neljanda elusuveni, loomne toit katab sel ajal vaid neljandiku vajadustest. Kui nooremad vähid otsivad eelkõige pehmemat toitu veesamblaid ja poolkõdunenud taimi , siis vanemaks saades hakatakse rohkem lugu pidama vees kasvavatest õistaimedest, eeskätt tarnadest ja kalmusest. Mida vanem vähk, seda enam 6 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) otsib ta loomset toitu. Vajalik toiduhulk oleneb selle energiasisaldusest ning vee temperatuurist ja looma üldisest aktiivsusest. Talvel vähid peaaegu ei söö. Kevadel, kui vesi soojeneb üle 810 kraadi, hakkavad nad hoolega süüa otsima. Sel perioodil toituvad tublisti ka marjaga emased,
neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29.Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal Madalsood iseloomustab lopsakas rohurinne, mis koosnb peamiselt tarnadest. Madalsoo on mitmete haruldaste liikide nagu näiteks orhideeliste kasvukoht. Puudest esineb madalsoos kuuske ja kaske.Madalsoo esialgu nõgus pind hakkab aegamisi tasanduma, mis omakorda soodustab vete voolu aeglustumist ja pidurdab nii sootaimi lagundavate mikroorganismide tegevust. Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus, mida iseloomustab mätlik mikroreljeef
vahekorda. Siit ka see, et iga keskkonna jaoks pole vaid üks sobiv liik. Lehekülg 13 Meie maismaa taim- ja loomkatte määrab ära vee erinevad olekud. BIOOMID Tundra. Põhja polaarjoone ümbruses, ka Lõuna poolkera arktilistel saartel. Iseloomulik on igikelts, vesi enamuse ajast tahkes olekus. Tüüpiline tundra floora koosneb sammaldest, samblikest, tarnadest, vaevakask, paju (kasvavad pahkluust mitte kõrgemale). Faunast: sääsed, polaarrebane, närilised, põhjapõdrad. Taiga. Põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala läbi P-Am üle Aasia. Vedel vesi puudub suurem osa aastast. Taimede ja paljude loomade elutegevus talveks soikub. Põhiliselt oksapuud, iseloomulik on, et üks liik katab väaga suure ala. Parasvöötme metsad. Okas- ja lehtpuu segametsad. Suurem osa P-Am'st ja Kesk-Euroopa põhjaosast, ka Uus Meremaal
turioonide abil (penikeeled) Vooluvete taimkond oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest (profiil ja setted). Jõgede kalda ehitusest ja koostisest oleneb kaldataimekoosluste laius ja ilme. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Jõgede kaldalähedases ribas esineb sageli suurtest tarnadest koosnev vöönd, samuti ka roogheina, mürkputke, jõgiputke, konnarohtu. Seisva veega soodid e. jõekoolmed sarnanevad taimestikult eutroofsete järvedega, kus kasvab vesiroose ja kollaseid vesikuppe. Jõgede ja ojade vees võib rohkesti leida penikeele liike, nt ujuv penikeel ja hein-penikeel, mis on üsna olulised veekogude kinnikasvamisel, räni-kardheina jt. Kiirema vooluga vetes ka tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikaid) JÕGEDE LOOMASTIK
Praktilist tähtsust ei oma. Kuivades muutub taim mustaks. Samblarinne: vähe arenenud, esineb tüviksammal, lehiksamblad, roossammal, raunik, metsakäharik, laanik, soovildik, teravtipp. 48 Raiestikele on iseloomulik lopsakas, laialehelistest rohttaimedest angervaks, seaohakas, ojamõõl jt., kõrrelistest soo-, jänes- ja metskastik, luht-kastevars - ning tarnadest mätastarn jt. koosnev taimestik. Metsa uuenemine toimub peamiselt sanglepa ja kaskedega. Levik: vähesel määral kogu Eestis. Tähtsamad taimekooslused: angervaksa-sanglepik, angervaksakaasik, angervaksakuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millist tüüpi muldadega on tegemist soovikumetsades? 2. Milline on nende muldade niiskus, viljakus, happesus? 3. Missugused puud ja millise boniteediga kasvavad soovikumetsades? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5
kuusk, sanglepp. Okaspuupuistute tootlikkus on väga madal - 110 kuni 160 tm ha-l. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet ulatuda III. Alusmets hõre koosnedes h. paakspuust, pajuliikidest, h. kadakast, h. pihlakast jt. liikidest. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), h. pilliroog (Phragmites australis). Kõrrelistest on levinumad h. sinihelmikas, jäneskastik, sookastik, lubikas, luht-kastevars, tarnadest sõrm- , tupp-, hirss- (Carex panicea), raud- (C. davalliana), ääris- (C. hostiana) ja harilik tarn (C. nigra). Mätastel kasvavad h. mustikas ja h. pohl, esimene eriti kuusepuistute korral. Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt mätastel kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, h. karusammal, tüviksammal ja erinevad turbasamblad. Raiestikel toimub LU peamiselt sookasega, samuti suureneb seal kõrreliste ohtrus ja sammaldest karusambla ja turbasammalde katvus. Kultiveeritakse
annaabi.ee 
