kasutamine; tarkvara rentimine või laenutamine. Millised on tarkvarapiraatluse negatiivsed mõjud? Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Kuna piraatlus on nii laialt levinud, siis tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri,
aasta oktoobri teisel nädalal. Praeguseks on tööd kestnud neli nädalat. Analüütikud on jõudnud läbi viia intervjuud kõigi ettevõtte osakondade ärikasutate esindajatega. Kuna osutus, et kaks analüütikut olid intervjuude tiheda ajagraafiku tõttu ülekoormatud, otsustas täitja projekti kaasata veel ühe analüütiku. Alliksüsteemide analüüsi lõpetamine venis 3 päeva (lisandus 25% tööde mahust). Tööd lõpetati 25.10.2006. Kõige probleemsemaks osutus lõppkasutaja tarkvaratoodete valik. Nimelt ei olnud mitmetel lõppkasutajatel aega kõigi tarkvaratoodete demonstratsioone vaatama tulla ja seetõttu seati ettevõttesse üles kahe eelistatuma toote testkeskkonnad, milles kasutajad said endale sobival ajal ise eksperimenteerida. Seetõttu lükkub esialgselt 10. novembriks 2006 plaanitud lõppkasutaja tarkvara valik kuni nädala võrra edasi. 2. Projekti korrigeeritud rollid 3
Kui tarkvaratootja ei ole ette näinud paberkujul lõppkasutaja litsentsilepingut (ainult elektroonsel kujul), on kasutusõiguse tõendamiseks vajalik originaalandmekandja(te) ja kaasaskäivate dokumentide (registreerimiskaardid, kasutusjuhendid vms) olemas olu. 2) tarkvaratootele kasutusõiguse soetamist kajastava raamatupidamisdokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemas olu. II OEM tarkvara kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet: 1) Microsoft OEM tarkvaratoodete puhul autentsuse sertifikaadi (Certificate of Authenticity) olemas olu. Teiste tarkvaratootjate puhul vastavat OEM tarkvara sisaldava originaalandmekandja (tihti on samal andmekandjal ka tootjapoolsed riistvara draiverid) olemas olu. 2) vastava riistvara ja OEM tarkvara soetamist kajastava raamatupidamise- dokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemas olu. III Litsentside hulgiostu programmi (MOLP, CLP, SVLP vms) raames soetatud
- http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekule maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri,
selline lihtne ja esmapilgul küllaltki süütuna näiv vargus tegelikult endaga kaasa toob. On ekslik arvata, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning piraattarkvara kasutamise toel ebaausa konkurentsieelise saanud ettevõtete tegevuse tõttu töötuks suur osa mõne ausa ettevõtte töötajad, kuna ausal teel äri ajanud ettevõte ei suuda varaste pakutavate teenusehindadega konkureerida. See kõik kokku avaldab omakorda küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele
selline lihtne ja esmapilgul küllaltki süütuna näiv vargus tegelikult endaga kaasa toob. On ekslik arvata, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning piraattarkvara kasutamise toel ebaausa konkurentsieelise saanud ettevõtete tegevuse tõttu töötuks suur osa mõne ausa ettevõtte töötajad, kuna ausal teel äri ajanud ettevõte ei suuda varaste pakutavate teenusehindadega konkureerida. See kõik kokku avaldab omakorda küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele
1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal ning lõppes tähtaegselt, 27.02.2007. Projekt kuulutati edukalt lõppenuks ning järgmiste aruandlusvaldkondade arendamisega (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus, Activity Based Costing aruandlus) on juba alustatud. Kõige probleemsemateks tegevusteks projektis osutusid ärinõuete konsolideerimine ning andmelaadimiste valideerimine. Samuti oli segadus lõppkasutaja tarkvaratoodete valikul. Kuna kasutajatele otsustati valiku lihtsustamiseks üles seada kahe erinevad rakenduse demonstratsioonkeskkonnad, vähenes koolitusvajadus projekti juurutamisetapis. 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs 1.1.3 Projekti eesmärkide saavutatus Projekti algatamisel seati kolm eesmärki ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine, andmemudeli ning andmelaadimiste loomine ning lõppkasutajatööriista juurutamine
1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti
Customer Contract negotiation collaboration Responding to Following a plan change Kokkuvõte o Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust o Tarkvaraprotsess koosneb tegevustest, mis on vajalikud tarkvaratoodete arendamiseks. Nende tegevuste organiseerimisega tegelebki tarkvaratehnika. o Agiilne tarkvaratehnika on kindlate põhimõtete järgi organiseeritud iteratiivne tarkvara arendusprotsess Eksamil võib olla küsimus: mis on agiilse ja iteratiivse tarkvaraarenduse vahe? Agiilne tarkvaratehnika paneb piirid iteratsiivsele tarkvaratehnikale. Küsimus on
4. tase – Managed – juhitav. Sellel tasemel organisatsioon seab kvantitatiivsed kvaliteedinõuded nii tarkvaratoodetele kui ka -protsessidele. Üle kõikide projektide oluiliste protsesside on olemas mõõdetud tootlikkuse ja kvaliteedit mõõt. On loodud üleorganisatsiooniline protsesside andmebaas, mida kasutatakse protsesside analüüsiks. Projektide parameetrid on määratletavad, kõikumised tootlikkuses, tähtaegades jmt. on reeglina tühised. 4nda taseme organisatsioonid tagavad tarkvaratoodete kõrge kvaliteedi. 5. tase – Optimizing – optimeeriv. 5nda taseme organisatsioon täiustab pidevalt oma protsesse. Organisatsioonil on vahendid protsesside nõrkuste selgitamiseks ja nende preventiivseks parendamiseks. Andmeid tarkvaraprotsessi efektiivsusest kasutatakse uute tehnoloogiate ja protsesside analüüsiks. Tehnoloogia ja protsesside muudatused on planeeritud ja viiakse läbi vastavate protseduuride alusel.…, Kus vajatakseCMMi?
tarkvara ja püsivara testid, funktsioonitestid, statistilised juhutestid, vastavustestid, tingimuste testid, võtmete genereerimise ja laadimise testid. Negatiivse testitulemuse tagajärjel peab krüptomoodul teavitama tekkinud olukorrast kasutajat, edastades talle sellekohase veateate ning lülituma ümber vastavale veareziimile. Nimetatud veareziimist tohib seade väljuda alles pärast vea või vigade kõrvaldamist. Tarkvaratoodete kasutamisel peab krüptomooduli füüsiline turvalisus olema tagatud vastava IT-süsteemi või selle kasutuskeskkonnaga. Selliste IT-süsteemide turvatehnilised nõuded leiate süsteemipõhistest moodulitest. Tarkvaraline lahendus peab oskama sooritada eneseteste, et tuvastada Trooja hobuste või arvutiviiruste põhjustatud modifikatsioone. ____________________________________________________________________ - M 4.89 (M) Kiirgusturve M 4
nõudmistele Üldistatud tähendab, et tegevused toimuvad mitmetest kohtades ja on hajutatud, nt erinevates iteratsioonides. Nt valideerimine ei toimu üks kord, toimub pidev ümberspetsifitseerimine, evolutsiooni osas on vaja live’s asju ümber teha vastavalt klientide vajadustele. ! Tarkvaraprotsess koosneb tegevustest, mis on vajalikud tarkvaratoodete arendamiseks. Nende tegevuste organiseerimisega tegelebki tarkvaratehnika. 17. Tarkvaraprotsessi mudel. ● Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. ○ Mudel on lihtsustatud esitus keerulisest asjast. ● Näited vaatepunktidest: ○ Tegevusekeskne (activitycentric) vaatepunkt: tegevuste jada. Nt BPM. ○ Andmekeskne (datacentric) vaatepunkt: andmevood
annaabi.ee 
