nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja
lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed. Gümnaasium õpetati matemaatikat, dialektikat, retoorikat ja kreeka keelt. Ülikool 2 aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus-või usuteaduskonnas. Ülikooli jõudsid ainult targematest targimad. Kuid usupuhastus jätkus. 1530. aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus, mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis saksamaal toimuvaid reforme ja oli sageli kriitiline teiste liikumiste suhtes, mis tema arvates ei jäänud ajalooliste usutunnistuste juurde või ei toetanud piisavalt usust õigekssaamist. Reformatsioon Eestis 1523 Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu. 1524. aastal toimusid
julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega
julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega
pangandusreeglid. Seega, me võime minna praegusest hetkest kas edasi, luues ühtsed järelevalvemehhanismid, või astuda sammu tagasi ja loobuda ühtsest valuutast. Vahepealset varianti pole. Euroopa on otsustanud neis küsimustes põhimõtteliselt föderaliseerumise teed minna. Põhimõtteline argument EL föderaliseerumise poolt on globaalsete arengutrendide mõju Euroopale. Me oleme kontinendina harjunud olema maailma tähtsaimad, rikkaimad ja targimad. 20. sajandi algul see võis tõesti nii olla. Viimaste aastakümnete jooksul oleme aga selgelt näinud maailma majandusliku ja poliitilise keskme ära liikumist Euroopast teistesse, kiiresti arenevatesse piirkondadesse. Euroopa vananeb, mis toob kaasa meie osatähtsuse languse maailmamajanduses lähimatel aastakümnetel veelgi. Meie ainuke võimalus olla kontinendina maailmas tõsiseltvõetav peitub võimes toimida ühtsena nii poliitiliselt kui ka majandusruumina.
Kõige ilmsem näide on siin juriidiline karistus. Rousseau vastab siin järgmiselt: seaduste rakendamine pole suverääni, vaid täidesaatja või valitsuse asi. Täidesaatja korraldab igapäevast administreerimist ning Rousseau meelest oleks absurdne seda ülesannet demokraatlikult korraldada, selles mõttes et nõuda üleüldist aktiivset osalust. Rousseau eelistatud süsteemiks paistab siin olevat "valitud aristokraatia" võiks mõelda, et teistsugune demokraatia, kus "targimad valitsevad paljude üle, kus on tagatud, et nad valitsevad paljude, mitte aga omaenda kasu pärast" (Ühiskondlik leping, III raamat, 5. ptk, lk 242). Pange tähele, kuidas Rousseau süsteem erineb Platoni omast. Ehkki Rousseau kirjeldab oma skeemi kui säärast, kus targimad valitsevad paljusid, on oluline meeles pidada, kui piiratud on valitsuse või administratsiooni roll. Valitsus ei tee seadusi, vaid ainult rakendab neid. See pole siiski päris nii triviaalne, kui
- Guildenstern! Tulevad ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN. Te sbrad, minge abi järele. On Hamlet tapnud oma hulluses Poloniuse ja ema toast ta viind. Ta leidke, rahulikult rääkige ja surnu kandke kabelisse siis. Ma palun, tegutsege kiiresti. Rosencrantz ja Guildenstern lahkuvad. Me kokku oma sõbrad targimad nüüd kutsume, neil teatame, mis on meil nõuks ja mis siin juhtund paraku. Et laim, mis üle ilma kahiseb ja sappi märgi pihta läkitab, ei riivaks meie nime. Lähme nüüd. Kuningas ja kuninganna lahkuvad. 11. stseen GUILDENSTERN: Ja surnu kabelisse kandke siis. Ja kõik see muu. Ütleks keegi, kust alustada.