Seega sööjal on toitu süües ja võib-olla ka pärast seda väga halb enesetunne, aga sellest ei võida mitte keegi. 16. Elastsus - Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega 17. Maksuintsidents – näitab konkreetsest maksukoormusest majanduslike hüvede jaotusele avalduvat mõju. Maksuintsidenti „kannab“ rühm, kes peab lõpuks maksukoormust kandma. Kas tarbija või müüja? Tarbimismaksude puhul on ostjad. 18. Maksevõimelisuse printsiip - Maksevõimelisuse printsiip annab selge aluse, et suurem maksukoormus peabki ühiskonnas langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Ühe euro loovutamine on majanduslikult heaolu nautiva perekonna jaoks oluliselt väiksem loovutus kui madalama sissetulekuga perekonna jaoks. 19. Kasuekvivalentsuse printsiip – maksu suurus sõltub sellest, millist kasu saab indiviid finatseeritavast avalikust huvist. Näiteks
statistikasse ning majanduse metodoloogiasse 24. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 25. Rahandussuhted jaotavad ettevõtte sissetulekuid riigifondide, ettevõtte enese vajaduste, töötajate ja aktsionäride vahel. Ümberjaotusprotsessis jaotatakse tulud veelkord ümber, näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29
as; d) nõudlus d) nõudlus muutub muutub piki piki kõverat kõverat suuremate väiksematekoguste kogustesuunas. suunas; 4 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 11. Kuidas mõjuvad tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisimaks) kehtestamised nõudmise - pakkumise tasakaalule? 12. Arvutage tarbijate ja tootjate tuluefekti arvuline suurus? p 4 3 S1 S 2 S2 1 D 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q, kogus
tegeleb ühe valdkonnaga. Näiteks kaubanduskomitee, investeeringute komitee, kemikaalikomitee, põllumajanduskomitee, terasekomitee jne. Komiteed kohtuvad 34 korda aastas, et arutada aktuaalseid küsimusi ning selgitada, kuidas OECD saab probleemide lahendamisele kaasa aidata. Küsimusi käsitletakse detailsemalt komiteede - töörühmades ja alamkomiteedes, mis on fookustatud kindlatele tegevustele. Enim alarühmi (12) on fiskaalkomiteel, selle töörühmad tegelevad tarbimismaksude, hargmaiste ettevõtete maksustamise, maksulepingutega jms. Tavaliselt allub komiteele kolm töörühma. Kokku kuulub OECD struktuuri enam kui 200 komiteed-alamkomiteed-töörühma. Komiteedes ja töörühmades kohtuvad regulaarselt OECD liikmesriikide eksperdid, kes harilikult on vastava valdkonna eest vastutavad kogenud riigiametnikud, kuid välistatud ei ole ka muude spetsialistide kaasamine. Eksperdid jagavad kogemusi ja vahetavad
Käibemaksu peamine mõte on riigile vajalike tulude saamine. Käibemaksuga koormatakse kõiki tarbimisel tehtud väljaminekuid. Oluline on, et liiga kõrge käibemaks ei koormaks isikut, kes madala sissetuleku pärast ei jõua säästa. Käibemaksu suhteliselt tormiline areng jätkub veel pikema aja jooksul ning seda tingib peamisel Euroopa Liit. Peamiseks probleemiks on administreerimine ja maksupettuste vältimine. Pingeliseks muudab olukorra ka see, et tarbimismaksude osakaal riigieelarves käesoleval ajal suureneb. Sellele viitab riigieelarve analüüs, mille järgi kolmandiku Eesti riigieelarve tuludest annab käibemaks. VIIDATUD ALLIKAD 1. Käibemaks.[http://www.erda.ee/11622/AddToCart/Kaibemaks.html].21.10.2007 2. Käibemaksuseadus. Rahandusministeeriumi kommentaaridega [http://www.fin.ee/?id=280] 20.10.2007 3. Kägi, K.,Võimre, U. Käibemaks. Äripäeva Kirjastus, 2007, 262 lk. 4. Lind, K
KOHALDATAVAD TOLLIREZIIMID: Erga omnes- kohaldatav kõigile. Üldine soodustuste süsteem (GSP); sooduslepingud, tollimakse ei nõuta. TOLLIS KOGUTAVAD MAKSUD: 1) Tollimaksud: väärtuseline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse %lse määrana kauba tolliväärtusest; spetsiifiline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse kaubaühiku (nt kaalu, mahu, sisalduse jms) kohta kindlaksmääratud summana. 2) tagatised; 3) riiklikud maksud. TARBIMISMAKSUDE KLASSIFIKATSIOON MÕISTED TEOORIAS Sales Tax müügimaks Turnover Tax käibemaks Value Added Tax, VAT lisandunud väärtuse maks, LVM Käibemaks = lisandunud väärtuse maks ??? Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna v.a KMs tulenevatel erijuhtudel. MITMEASTNELISE TARBIMISMAKSU RAKENDUSED Kumuleeruv lisandunud väärtuse maks Piiratud lisandunud väärtuse maks Netoarvestus e puhasarvestus e tarbimistüüpi lisandunud väärtuse maks meetodid:
maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st) Keskmisest suurem tööjõu maksustamise osakaal (ca 51 % moodustavad tööjõumaksud kogu maksude summast) Väga väike omandi maksustamise ehk kapitalimaksude osakaal (ca 2 % SKP st). Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust. MAKSUDE OLEMUS
annaabi.ee 
