2 Millised olid Amsterdami lepingu eesmärgid? Amsterdami lepingu üheks eesmärgiks oli liidu institutsionaalne ettevalmistamine uute liikmete vastuvõtmiseks,sätestas leping mitmed muudatused organisatsiooni institutsionaalses struktuuris ja otsu protsessides. Lisaks tõhustab Amsterdami leping riikide koostööd keskkonnapoliitika alal ning pöörab rohkem tähelepanu rahvatervise edendamisele ja tarbijakaitsele. 3 Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus? 1) Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades. 2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala
suhtes hoiakute analüüsimiseks, saate ja isegi peate teie toetama organisatsiooni vajadust oma lugejas- või kuulajaskonda mõista, otsides informaalseid teid pidi ühiskonna tähtsamate liikmete arvamusi ja neid vaateid oma organisatsiooni tagasi söötes. Seda tehes täidate suhtekorralduse üht tähtsamat ülesannet, nimelt peegeldate ühteaegu tarbijakaitset välismaailmale ja välismaailma tarbijakaitsele. Need, kes saavad endale lubada tarbijahoiakute ja -mustrite uuringut, võivad sageli tulemusi kasutada uudiste kirjutamiseks, samuti suurettevõtete ja seaduseloojatega vastandudes.
11.2012 UUE TÖÖ MATERJAL Konkurents kaubanduses · Konkurentsiinstrumentideks on kaubanduses kaubad ja teenused · Konkurents ise on mitmekihiline - see toimib nii äritüüpide raames kui ka nende vahel · Näiteks kaubamajad konkureerivad nii omavahel kui ka spetsiaalpoodidega. · Konkurents kaubanduses on tihe · Kuid õnneks on kaubandus suhteliselt paremini reguleeritud kui mõni teine majandusharu tänu tarbijakaitsele. · Meil ei ole kaubandus üle reguleeritud, kauplused võivad ise otsustada lahtiolekuaegade üle. Konkurentsi spetsiifika kaubanduses · Konkurentsi dimensioonide alusel eristub kolm põhilist konkurentsi liiki: 1. Kvaliteedikonkurents - toimib kaubanduses erakordselt diferentseeritult, peenelt doseeritult ja paindlikult laiem ja sügavam sortiment, lisateenused ja mugavused, aktiivsem reklaam ja suhtlemine ostjatega (elamuskaubandus) 2
Ka tervislikkus kui omadus aktiveerib tervise- ja tarbijakaitse, mis seostub ravimitega – ravimifirmade huvides on takistada tervise parandamist toidu abil, sest muidu polekski ravimeid vaja. Nüüd püütakse jääda piirile – ei tohi öelda midagi selget, vaid vihjatakse. Tarbija tundeid püütakse seostega mõjutada. Otseseid väiteid tohib kasutada järjest vähem, mida võib kasutada ka teisiti kui pelgalt kauplemisega kaasnevaks kiitlemiseks – suurte väljendite tõestamine on tarbijakaitsele raske. Mida rohkem ostuvõimalused kasvavad, seda rohkem kasvab ka toodete pakkumine. Igapäevased massitooted ei erine üksteisest ei hinna ega kvaliteedi poolest, nii et reklaam võistleb kollokatiivsel tasemel: reklaamipiltide najal võidakse teha otsuseid. Aeg-ajalt vahetatakse välja pakendid, reklaam ajakohastatakse sihtrühma jaoks, et jääks uue ja värske toote mulje, kuigi tegelikult on vana. Massid vajavad kujutluspilte
18 isiklikud kontaktid, hinnasoodustused, maksetingimused (kaardiga, sularahaga, ülekandega) jm. Toote tarbimisväärtust hinnatakse peale ostmist. Peale ostu on tarbija kas rahul (kui ostetu vastab ootustele ja see salvestatakse mällu) või rahulolematu (ostetu ei vasta ootustele, ostja võib taotleda firmast hüvitust, kaebab tarbijakaitsele, boikoteerib müüjat ja levitab negatiivset infot toote kohta). 4.3 TARBIJAKÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 4.3.1 Sisemised tegurid 1. Isiksus Psühholoogid jaotavad inimesed erinevatesse tüüpidesse – ekstraverdid ja introverdid. Turundaja peab teadma, et igale tüübile on iseloomulik oma tarbijakäitumine. Järgmises tabelis on näha, mille poolest nad oma tarbimises üksteisest erinevad. Ekstravert Introvert
Võib eristada tarbijapoliitika teostamise kolme olulisemat põhisuunda: tarbija kaitse, tarbijauurimused ja tarbijakasvatus. Tarbijapoliitikat võib käsitleda otseses ja laiemas tähenduses. Otsene tarbijapoliitika hõlmab õiguslikke, ohutusalaseid ja majanduslikke tegevusi, mis on seotud tarbimisega. See hõlmab ka tarbijauurimusi, -haridust, -kasvatust ja terviseedendust, samuti tarbijate ühistegevust. Tarbijapoliitika laiemas tähenduses hõlmab lisaks tarbijakaitsele ka sellega otseselt ja kaudselt seotud teisi poliitikavaldkondi nagu keskkonna-, konkurentsi-, ja sotsiaalpoliitikat. Nii on laiemas mõttes tarbijate huvi suunatud ka ökosüsteemi ja biodiversiteedi säilitamisele, turumajanduse efektiivse toimimise kindlustamisele ning heaoluühiskonna sotsiaalsete hüvede ja avalike teenuste kättesaadavusele. Tarbijad saavad oma suhtumist turumajanduslikus tarbimisprotsessis poliitiliselt väljendada kahel viisil: