Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tarbijahinnaindeksile" - 7 õppematerjali

Recycle
9
ppt

Recycle

loodusliku tasakaalu säilitamisega. Rohelise ideoloogia ideed Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest. Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust. Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat. Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist
Inflatsioon ja elu kallinemine
10
doc

Inflatsioon ja elu kallinemine

Teoreetikud räägivad inflatsiooni eri vormidest- inflatsioon ja puhas inflatsioon ( kõik hinnad suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata)

Majandus → Makroökonoomika
109 allalaadimist
Politoloogia
6
docx

Politoloogia

 Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest.  Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust.  Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat.  Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel.  Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud).  Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt.  Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist.

Politoloogia → Diplomaatia
5 allalaadimist
Säästev areng
13
docx

Säästev areng

seisukohtadel ning seega ei ole ka ideoloogilised vaated ühised. Enamlevinud rohelised ideed on järgmised: vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest; pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust; otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat; heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel; roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud); ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt; globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Rohelise ideoloogia pooldajaid ei saa paigutada ei paremale ega ka vasakule poole

Loodus → Keskkond
43 allalaadimist
Hüperinflatsioon
16
docx

Hüperinflatsioon

Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%. 1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide mõjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - põhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide mõjuulatused inflatsioonis jäid vahemikku 2 kuni 7 protsenti. Suurima panuse THI muutusesse on andnud just kohalike kaupade ja teenuste kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist. (Eesti Pank). Eesti kroon

Majandus → Majandusteaduse alused
82 allalaadimist
Makroökonoomika I 1-teema konspekt
14
docx

Makroökonoomika I 1. teema konspekt

kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste kaalutud keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist. uuritava perioodi ostukorvi maksumus Tarbijahinnaindeks THI = x 100 baasperioodi ostukorvi maksumus THI avaldatakse iga kuu vaadeldavale kuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Hinnaindeksi muutus sõltub: 1)hinnast 2)kaalust!! Lisaks tarbijahinnaindeksile arvutab Eesti SA veel teisigi hinnaindekseid. Näiteks: · tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita; · ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel.

Majandus → Makroökonoomika
24 allalaadimist
Eesti Vabariik Aastal 1991-1994
26
docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%.1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide môjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - pôhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide môjuulatused inflatsioonis jäid vahemikku 2 kuni 7 protsenti. Suurima panuse THI muutusesse on andnud just kohalike kaupade ja teenuste kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist. Eelarvesüsteem Eelarvepoliitikas algas 1993

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun