Materjalid Kirjandus: Õpik: "Eesti keele väljendusõpetus" R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur
kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja töö puhtus, käekirja lauseid; loetavus. Teksti ärakiri teab, et lause lõpeb punktiga; tahvlilt, õpikust. teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte; Kirjalik tekstiloome kirjutab õigesti oma nime. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus (kujundamine näidise järgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi
milles looduskirjeldustel on oluline osa. Jakobsoni 1867. aastal ilmunud "Kooli Lugemise raamatu" esimesest osast kujunes 19. sajandi teisel poolel üks populaarsemaid eestikeelseid raamatuid; teosest ilmus kokku viisteist trükki (viimane neist 1906. aas- tal). Õpiku esituslaadi iseloomustades on tõdetud: "Mõned looduskirjel- dused tõusevad tõelise ilukirjanduse tasemele" (Jansen, Põldmäe 1968: 55). Õpikutekstile, mis kujutab endast tarbeteksti info edastamiseks, ei saa keelelist ilmekust muidugi esmaseks kriteeriumiks seada, kuid Jakobsoni looma- ja looduskirjelduste vastupidavus ajale osutab, et elav ja emotsionaalselt mõjuv esitus ei ole siinjuures sugugi vähetähtis aspekt. Looduse tundmisele liitub Jakobsonil looduse kaitse ning seeläbi üldisemalt kõlblusõpetuslik temaatika. Looduse, eriti loomade kaitsmise peamiseks argumendiks tuuakse nende kasulikkus, kuid lugejat õpeta-
mõtet järgmise päeva paberlehes enam avaldada. Enamik lehepinnast hõlmavad kommentaarid. Uudislood on muutunud vormiliseks. Tänapäeva ajalehel on ühel lehel kas üks suur uudislugu paljude piltidega või kaks ning püütakse saada võimalikult paljudelt kommentaare. Uudiste emotsionaalsuse skaala tuleb paika panna: ühes otsas kuivad ja neutraalsed sõnad, teises skaala otsas emotsionaalsed ja afektiivsed. Mitteneutraalsete väljendite kasutamine viitab sellele, et tarbeteksti on tunginud ilukirjanduse narratiivimallid – seega lugu läheneb vormiliselt meelelahutusele. Lugu püütakse esitada põnevamalt, säilitades siiski dokumentaalsuse. Informatsiooni ja meelelahutuse vaheline pinge on alati olemas – lugu peab olema põnev ja müüv, aga samas ka tõsiseltvõetava infosisaldusega. See pinge liigub kord ühele, kord teisele poole. Keskne teema, kuidas ajakirjandust teha, on üks probleem tänapäeval. Uudislugude pealkirjades on ainsus löövam kui mitmus
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst
fact? A study into the linguistic identifiability of translated language. Target, 14 (2), 207–220. Gideon Toury 1995. Descriptive Translation Studies and Beyond. Amsterdam: John Benjamins. Kirjandus 271 Peter D. Turney ja Patrick Pantel 2010. From frequency to meaning: Vector space models of semantics. Journal of artificial intelligence research, 37 (1), 141–188. Jaan Tõllasepp 2013. Tarbeteksti tõlge selle parandaja pilgu läbi. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Margit Vain 2008. Kvaliteediootused pangandustekstide tõlkimisel. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Andres Valdre 2005. Inglise-eesti tehnikatõlke vigade liigid ja põhjused. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, (1), 187–207. Ann Veismann 2005. peale ja pärast. Emakeele Seltsi aastaraamat, (51), 170–183. Hans J. Vermeer 1978. Ein Rahmen für eine allgemeine Translationst- heorie
annaabi.ee 
