teineteisest geneetiliselt erinevad.ristandid on tugevamad,suurem vastupanuvõime haigustele,eluvõime ja kasvukiirus,parem sigivus.Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav- hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine- uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu
Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14. Liikidevahelised ristandid. Eri liiki isenditelt ristandite saamine on haruldane ja vimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide puhul. Selle eelduseks on mitte ainult kromosoomide arvu ja struktuuri vrdsus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Liikidevahelist ristamist kasutatakse: 1) tarbeloomade saamiseks; 2) põllumajandusloomade uute tõugude aretamiseks. Liikidevahelise ristamise tulemusena saadud järglased on enamasti steriilsed, kuid üksikutel juhtudel vib saada ka viljakaid järglasi. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Kromosoomid mitoosis Mitoosiga ehk raku jagunemisega jaotatakse emarakkudes sisalduv geneetiline informatsioon võrdselt tütarrakkude vahel. Profaas kromatiinniidid lühenevad ja paksenevad. Kromosoomid spiraliseeruvad ja
saavutatakse sihikindla puhasaretusega. · Mõlemad aspektid suurendavad tõenäosust, et ristandjärglastel oleksid enamustest lookustest heterosügootses seisundis. · Ristandjärglastel on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus, parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks 64. tarbe- ja vahelduv ristamine · tarberistamine - Eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. · Püütakse selgitada, milline sobib ema- ja milline isatõuks. · Selleks tuleb läbi viia retsiprookne ristamine, kus ühes katses pärinevad emad ühest ja isad teisest tõust, · teises katses vastupidi. · Tarberistamine võib olla: 1) lihtne, 2) keerukas.
Ristamisel tuleb leida aretuseesmärgile kõige sobivamad aretuskomponendid, et saavutada maksimaalne ökonoomiline efekt. Ristamist kasutatakse ka olemasolevate tõugude genofondi täiustamiseks eksootiliste tõugudega. Sel juhul kasutatakse enamasti tagasiristamist. Ristamissüsteemi valikut mõjutab eelkõige loomade sigimisvõime, erinevate tõugude ristamisest saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisest saadav majanduslik kasu. Ristamist kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1. tarbeloomade saamiseks 2. uute tõugude saamiseks 3. tõuomaduste parandamiseks Sõltuvalt eesmärgist kasutatakse erinevaid ristamisskeeme ristamismeetodeid. 64. Tarbe- ja vahelduv ristamine Tarberistamisel paaritatakse omavahel kahe või mitme tõu loomi, et saada tarbeloomi. Ristandloomade järglasi suguloomadeks harilikult ei jäeta. Tarberistamisega saadakse veise- ja seakasvatuses suure jõudlusega lihaloomi, linnukasvatuses häid munakanu ja broilereid ning hobusekasvatuses tööhobuseid
erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi. Kuna ristatavad loomad on geneetiliselt erinevad, siis on vähetõenäoline, et kohtuvad retsessiivsed geenid, mis vähendavad toodangut, elujõudu ning sigivust. Seepärast on ristandid elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad. Seda nähtust nimetatakse heteroosiks. Ristamisest saadavat majanduslikku efekti, mis on tingitud suuremast kasvukiirusest nimetatakse heteroosiefektiks. Tänu heteroosile kasutatakse seda laialdaselt just tarbeloomade saamiseks, kes realiseeritakse lihaks. Puhasaretuses kasutatakse ristamist uute kasulike omaduste kinnistamise eesmärgil. Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. On stabiliseerunud kultuurtõud, millised on püsivad, omavad kindlat struktuuri ja omapära. On tõurühmi või tõuge, millised on alles kujunemisjärgus. Need ei ole veel saavutanud stabiilsust ning nende omaduste täiendamiseks või parandamiseks kasutatakse erinevaid aretuskomponente
Eduka ristamise eelduseks on lähtetõugude sihipärane puhasaretus! Ristamine jaguneb: 1. Sisestav ristamine e veretilga lisamine kasutatakse juhul, kui puhasaertusega on tõul mingi tunnus või omadus, mis vajab märgatavat, kuid kiiret parandamist. Tõud peaksid olema geneetiliselt lähedased, et vältida suuremaid muutusi parandatava tõu teistes tunnustes. 2. Tarberistamine e terminaalristamine eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, kellelt järglasi ei võeta. Keerukal tarberistamisel jäetakse osa järglasi kasvama. Neid kasutatakse suguloomadena ja saadakse teise põlvkonna järglased, kes on tarbeloomadeks. 3. Vahelduv ristamine e rotatsioonristamine kasutatakse kahte või kolme tõugu. Esimese
annaabi.ee 
