Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks
KUNSTIAJALUGU. KUJUTATAVA KUNSTI LIIGID. 1.Mis on arhitektuur ? Arhitektuur on ehituskunst, mille puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet, kooskõlastuks ja sobiks loodusega, ning samuti nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub. 2.Mis on tarbekunst ning nende erinevad harud ? Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt
m.a. Egeuse mere saartel. Keskusteks olid Kreeta saared ja Peloponnesose poolsaar ning Küklaadide saarterühm, mis oli Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi- ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal. Hoolimata tihedatest suhetest teiste kultuuridega, eriti Lähis-Idaga, säilitas Kreeta-Mükeene oma iseseisvuse. (4)
Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrandaga hoonetes ei soodustanud sugugikunstiesemete koguminemist. Kuid tegeliikult olid Põhjala rahvas kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeesemeid kauniteks taiesteks. Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõimeka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemis tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks oli peaaegu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta
jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused
pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus. Rahvakunst- osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud, jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajuttudeks (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormideks (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist.
vastuhakuga ning tapeti oma kodus Reykholt´is. Tema viimaseks lauseks peeti argpükslikku ,,Ära torka!", kuid hiljem leiti, et need sõnad olid pigem ,,Sina ei tohi tappa", seega suri kristlasest ajaloolane nii, nagu oli ka elanud. 18 6 Viikingite kunst Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõime ka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemise tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks olid peaaegu alati kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust,
Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. Näiteks: Aino Kalda (18781956) "Barbara von Tisenhusen". Mõnikord kasutatakse raamimise võtet ka selleks, et siduda teemalt või laadilt erinevaid teose osi tervikuks. Näiteks: Giovanni Boccaccio (13131375) "Dekameron". raamnovell vt raamjutustus. raamromaan vt raamjutustus. rahvakunst rahvakultuuri osa, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti hulka kuuluvad hooned, mööbel, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, lelud jmt. Sõnaloominguna käsitletakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände jmt. rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes (retsiteerides). Eesti rahavalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks.