Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus. Praeguse põlvkonna inforuum on täidetud teadmistega inimese ja Maa olukorrast. Tajume metsikuse ja piirideta olemise kadumist. Teadus ja tehnika paneb elu teatud raamidesse, aga see, missuguseks raam kujundatakse, peab inimene ise otsustama. Tehnikat ja teadust tuleb kindlasti aktsepteerida, sest tagasiteed enam pole ning see ei ole halb
selt kangutuskihvad maasse. Kui traktori liikumisel ei osutu kangutamine võimalikuks, tõstetakse kivi maast välja kangutuskihvaku pööramisega. Tõstmisel traktor peatatakse ja pidurdatakse. Seejuures on otstarbekas rakendada ka kahte-kolme abitöölist, kes lähimas ümbruses paiknevad väiksemad kivid käsitsi üles korjavad ja veokile või punkerkoguri punkrisse loobivad. Väikeste ja keskmiste pinna- ja pinnakihikivide esinemisel laiguti on ots-tarbekas kasutada samuti vahelduvtoimelist punkerkogurit koos abitööliste ja veokiga. Seejuures liigub kivikoristi süstikuliselt ning tühjendab oma täitunud punkri põllul seis-vasse veokisse. Nimetatud suurusega kivide lausesinemisel on vaja rakendada kas kivivaalurit koos vaalurkoguriga või lauskoristuskogurit (viimasel puudub vaalutussea-dis). Töötamisel liiguvad kõik need masinad süstikuliselt või vahelduveeliselt. Laadur-
Mõned sihtgrupid on pigem elektroonilise kasutamise poolt (I - 61,17% ja II - 71,43%). Aga ei ole suurt vahet paberkandja suhtes (I - 38,82% ja II - 64,29%). Autori arvates paljud päästetöötajatest ei kujuta ette kuidas hakkab välja nägema elektroonilie operatiivkaardi kasutamine, seega valitakse vana meetod ehk paberkandja. Päästeamet suudab kõike esitada digitaalsel kujul (nt PÄVIS süsteem, elektrooniline teenistusraamat), seega arvab autor, et tulevikus on tarbekas kasutada operatiivkaarte digitaalsel kujul. Antud peatükis autor uuris operatiivkaartide hetkeolukorda ja tegi järelduse, et operatiivkaarte ei koostata kõikidele objektidele. Samuti autor kirjeldas, kuidas oli läbi viidud küsimustikud ning selgitas välja, et operatiivkaardi elektrooniline säilitamiskoht on mugav kasutamiseks. Uurimiskäigus autor tuli järeldusele, et operatiivkaart ei pea sisaldama järgmisi andmeid:
mise ja projekteerimise puhul varem keskmise suurusena 5%, hiljem 4% [Lakervi, 1996]. Kui tegemist on võrgu põhjaliku rekonstrueerimisega pikemaks ajaks, võiks Eestis võtta 20 kV võrgu (trafosid arvestamata) lubatavaks pingekaoks 4%. Seal, kus püütakse mõnda aega veel läbi saada olemasoleva võrguga, võib lu- bada suuremat pingekadu, arvestades ka muid asjaolusid ja hiljem eesseisvat rekonstrueerimist. Arvestades tulevikus tarbijate toite parema reserveerimise vajadust, pole ots- tarbekas kahepoolse toite võimalusega radiaalselt talitlevates võrkudes kasu- tada normaalselt vähemkoormatud liinides väikese ristlõikega juhtmeid. Kuna liinide maksumus ei sõltu oluliselt juhtme ristlõikest, soovitatakse sageli selle arvelt mitte kokku hoida. Prantsuse kogemustel [Pelissier, 1975] võib juhtme ristlõikest sõltuva kulude funktsiooni lameduse tõttu optimumi kohal vabalt valida ökonoomsest kuni kaks korda jämedamaid ristlõikeid. Sellest tulenevalt
Sooritustempo Rahulik Kiire Aeglane Maksimaalne Maksimaalne kiire tarbekas silmas pidada nn rusikareegleid. Kontsentriline Anaeroobne Kontsentr. jõud: Aeroobne jõud: tahtele Reflektoorne
Venivad ka juhttrossid ja sobitu- mid köhad värvkattel ja kroomitud detailid puhastatakse vad piduriklotsid, mistõttu ka neid on vaja sagedamini pehme bensiinise lapiga. reguleerida. Seejärel tuleb kontrollida ja pingutada kõigi mehhanis- Sõiduviis ja -kurus. Sissesõidu ajal ei tohi mootorit üle mide ning detailide liiteid, ka juhtmeotste kinnitust. Ots- koormata, kuna sellega kaasneb kergesti mootori ülekuu- tarbekas on lisada määret kõikidesse määrdeniplitesse. menemine ja kolvi kmnikiilumme. See aga võib kolbi ja Enne väljasõitu tuleb kontrollida õli taset käigukastis ja silindrit vigastada ning halval juhul purustada mootori neljataktilise mootori korral ka selle ning peaülekande detailid/Sissesõidu ajal tuleb vältida halbu teid. Kui sisse- karteris. Loomulikult kontrollitakse ka rehvirõhku ja pidu- sõit toimub kuumal ajal, tuleb aeg-ajalt teha 10-. .
Tsent-raliseeritus iseloomustab, mil määral on valikute tegemine koondunud ametliku võimuga liikmete kätte. Tsentraliseerimist kirjeldatakse otsustamise ja kont-rolli kaudu. Tsentraliseerituse vastand-nähtuseks on detsentraliseerimine. Erinevate ülesannete täitmisel võivad domineerida kas tsent-raliseerimine või detsentraliseerimi-ne. Olukordades, kus otsustamiseks vajatakse palju võrreldavat informatsiooni, on ots-tarbekas tsentraliseerimine. Tsentraliseerimise eelisteks on võimalus organi-sat-siooni erinevate üksuste tegevust ühtlustada, rakendada andekate juhtide võimeid täielikumalt, otsustamise mudelid ühtlustada ja vähendada tegevuse dubleerimist. Detsentraliseerimine vähen-dab reageerimiseks kuluvat aega, sest otsustamiseks vaja-lik informatsioon ei pea läbima vertikaal-set hierarhiat. 4.3.6.Tegevuste organiseerimise põhimõtted ettevõttes 179 samas lk. 165 4.3.6.1. Ülesannete jaotamine
vaid võimaliku plaanitava muudatusega ning konsultatsioonideks on jäetud piisavalt aega. Tööandja peab töötajaid seega teavitama töötasu vähendamise võimalikust kavatsusest, mit- te töötasu vähendamise otsusest. Juhul kui tööandja teeb otsuse ära teavitamiskohustusele eelnevalt, siis puudub töötajatel sisuline ja efektiivne võimalus protsessi mõjutada, kuna otsus on juba langetatud. Selguse huvides ja võimalike hilisemate vaidluste ärahoidmiseks on ots- tarbekas eelistada informeerimisel ja/või selle tulemuste kajastamisel kirjalikku vormi. Informeerimise järel või sellega samaaegselt alustab tööandja töötajatega konsultat- sioone seisukohtade vahetamiseks ja dialoogi pidamiseks. TLS § 37 lõike 4 kohaselt peab tööandja teavitama usaldusisikut/töötajaid töötasu vähendamise kavatsusest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Selle aja sees toimub tööandja ja usaldusisiku/töötajate vaheline kon-
annaabi.ee 
