Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625)
Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodustasid 1760. aastal umbes 60% rahvastikust. Olulised mõjutajad olid ka indiaanlased ning hariduse mõju. Ameerikasse rajati ka mitmeid kolooniaid. Koloonia on emamaast poliitiliselt ja
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei
moodustamist elanike arvust lähtuvalt o parlament ühekojaline o kuningavõim tuli asendada vabariigiga o rõhutas inimeste võrdsust seaduse ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust · majanduses nõudsid monopolide kaotamist · nõudsid kehvikute maksukoorma kergendamist Tõelised levellerid ja digerid · intensiivistunud olid tarastamised kogukondliku maa kasutuse lõpetamine · rüütlilääne kaotamine tõi kaasa suuri probleeme feodaalne maaomand asendati maa eraomandusega · talupojad rentnikud ja põllutöölised · Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist · 1647 kujunes vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine o Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara
vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja ,,Rahva kokkulepe." Sisulit oli see dem. Konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldie valimisõigus. Selle viimane variant rõhutas kõigi inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. Tõelised levellerid ja digerid Probleeme tekitas Inglismaa põllumajanduse areng. Intensiivistusid Inglismaal tarastamised, mis tähendas kogukondliku maakasutuse lõpetamist. Suuri probleeme tõi kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga. Talupoegade olukorda silmas pidades oli levellerite juht Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms. Kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine. Nende seisukoht: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara
° Rõhutati võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. ° Nõuti ka monopolide kaotamist ja kehvikute maksukoorma kergendamist. ° Levellerite kõrgpunktiks kujunes sõdurite ülestõus mais 1649. ° levellerite liikumise mahasurumisega said independendid oma kontrolli alla sõjaväe, see aga tähendas demokraatia eest võitlevate jõudude lüüasaamist ja kurssi diktatuurile. 7 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul intensiivistusid Inglismaal tarastamised (kogukondliku maakasutuse lõpetamised). Oldi rahulolematud heinamaade, karjamaade, metsade jt kõlvikute tarastamisega. Suuri probleeme tõi endaga kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga 1646. aastal, millega asendati maaomand maa eraomandusega. Talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda aeti nende senistest taludest ära. Kuna paljude arvates ei olnud Lilburne'i nõudmised tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist,
annaabi.ee 
