et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased. Tacitus kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi. Kivikirstkalmed Kalme, kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme) laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu. (Sörve) tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) Tarandkalmes olid kivi laotud pisikesteks müüridkes, ristkülik kujuliselt. Sinna maeti inimesed põletatult, kaasa pandi rohkelt hauapanuseid. 3 kultuuripiirkonda Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus,
kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla ja kividega. Looduses leiame tarandkalmed enamasti nelinurksete või piklike küngastena, millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest. Ometi maeti Eestis surnuid kuni 13
jõudnud ettekujutus, mis oli ka Rooma ajal valitsenud: hauatagune elu on tore ja lõbus elu, siis põhiliselt pidutsetakse. Seepärast olid inimesed uhkelt ehitud ja nad said kohe teispoolsusesse jõudes laua taha istuda, süüa ja pidutseda. Kalmetes on avastatud ka rohkesti savinõude kilde, võib-olla oli seal toit sees. Kui põletamine toimus kuskil eemal, siis nopiti tuhk ja asjad välja. Võib-olla viidi asjad kalme savinõudega, mis jäeti sinna või visati puruks isegi. Mõnes tarandkalmes on savinõud veidi hilisemad kui need matused. Kui varem olid kalmetel igast rituaalid ja värgid, siis võis see ka jätkuda ja sealt sattusid savinõukillud hauda. Kalmetes on leitud ka mitmeid loomaluid, veise, lamba, kitse. Kas pandi surnule kaasa toitu või on need jäänused hilisematest söömingutest. Kuna luud ei ole põlenud, siis on arvatavasti tegemist hilisemate pidustustega. Tarandkalmes on kõik segamini ja ei tea kes oli tähtsam inimene. Ühes hauas võis olla 10-20 inimest.
ainus neljaringiline kalme). Põhiliselt tuntud Põhja-Eestis Lohukivid kivikirstkalmete läheduses. Kõige uhkem neist on Nõiakivi 405 lohuga. Lohukivid võisid tekkida viljakuskultuse või päikesekultuse ajendil. Osa arheolooge arvavad, et need on tekkinud surnute austamise rituaalide käigus. Varane tarandkalme tekkinud ~3. saj eKr, mil on toimunud muutused ühiskonnas, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised ning raudesemete sagenemine ergo tekkis eliit. Tõugu tarandkalmes töötas antropoloog, kes täheldas põlenud pealuutükke, mille pea oli enne põletamist skalpeeritud. Ilmselt on eksisteerinud mingi kolbakultus pea skalpeeriti, et kolpa kiiremini kätte saada. Tarandkalmeid (varaseid) on leitud kokku 24, rohkem Saaremaalt ning Põhja-Eesti rannikult Uut tüüpi põllud põllupiirid korrapärased, sarnased Taani, Iiri ja Inglismaa põldudega (nn keldi- ehk lateenipõllud) Asulad avaasulad; mäepealsed asulad (18), mil puuduvad kindlustuste jäljed
sümboliseerivad otseselt Päikest. Parempo olne sõlg on Rooma rauaajal väga laialt levinud, svastika oli sel ajal väga levinud. Ta oli 15nda sajandi matuse juures ilusti rinnale asetatud. Kas võib olla sel ajal ehteid, mida pärandati põlvest põlve ning pandi 1000 aastat hiljem kellelegi kaasa. Kui seda lähemalt vaadata,siis tal on peal päris selged põlemisjäljes, mis näitab, et see on olnud tarandkalmes aga mingil põhjusel on keegi selle leidnud keskajal ning uuesti sõlena kasutusele võtnud. Analoogseid hoburaudsõlgi on leitud Eestist üle 15. Pole sugugi välistanud et emailehteid on leitud Eestist juba üle 50. Sellest võib järeldada, et osab meister võis neid teha siin samas. Samas pole need ehted kunagi aga originaalid, vaid nendel on eelkäijaid naaberkultuurides.
arvasid , et need kuuluvad muistsetele germaanlastele. Arvasid , et germaanlased olnud siin põliselanikud u 2 saj ajal ning tarandkalmed olid gooti matmispaigad. 19 saj gooti teooria oli võrdlemisi laialt levinud. Teooria kohaselt lasti laipadel liha pealt ära kõduneda enne kui neid tuleriidale pandi, teine teooria on ,et neilt võeti vaid skalpe( mitte eestis). Kivikirstkalmed olid eliidi matmispaigad , kus keskmine isik oli eriti oluline . Tarandkalmes olid segamini nii meeste kui naiste luud. Pole võimalik kindlaks teha, et keegi oleks tähtsam olnud või rohkem austatud. Tõenäoliselt olid tarandkalmed siiski jõukama ülikkonna või jõukamate taluperede matmispaigad. Kus maeti vaesemaid inimesi, ei teata. Tarandkalmete seas on peamiselt ehted. Levinud ka erinevad ripatsid, mille hulgas on näha ka geomeetrilisi motiive ( romb, ruut, kuu) , valmistati ka klaashelmestest kaelakeesid. Kuldfoolidega helmed olid rooma klaasikunsti
annaabi.ee 
