d Abort - hea või halb? Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused olemas, seega on ta elusolend ning ta tapmist võiks lugeda mõrvaks. Vastuväide sellele mõtteviisile on see, et abordi tegemiseks on meditsiinitöötajatel kindlad kriteeriumid. Üks tähtsamaid kriteeriume on, et on kindel aeg, kuna loodet lubatakse eemaldada (kuni 22 nädalat) ehk ta ei tohi olla liiga arenenud. Kahekümne teine nädal on see aeg,
lubanud. Need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Genotsiid on inimsusvastanetegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. Genotsiid võib toimuda vastava ühenduse liikmete tapmisena, kehavigastuste või vaimsete häirete tekitamisena, ebasobivate elutingimuste pealesurumisena, sündimuse takistamisena, küüditamisena või muul kujul. 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi seniste aastate julmimat genotsiidi viib Venemaa läbi Tsetseenia Vabariigis. Alates 1994.a. detsembrist on selle genotsiidi tulemusena tapetud üle 300 tuhande tsetseeni, sh üle 45 tuhande lapse. Eluaegseks sandiks on jäänud üle 250 tuhande tsetseeni (sh üle 3000 pimedaks). Elukohast on
mõte, et äkki oli tegu valearusaamaga, äkki tal siiski oli lootust. Samuti võib leida uusi ravimisviise. Võib-olla mõned aastad pärast lähedase surmamist avastatakse uus meetod, mis oleks tema olukorra lahendanud. Samuti võib eutanaasia ametlik lubamine õõnestada ühiskonda, sest seda võib samastada tapmisega. Teiselt inimeselt elu võtmine on tapmine, kuid võib-olla päästis see surmamine inimese tohututest valudest. Siis ei saa seda tõlgendada tapmisena, sest palju hullem oleks olnud, kui see inimene oleks elanud ja edasi piinelnud. Kas see oleks enam elu olnud? Eutanaasia pooltargumendiks on ütlus, et väärikalt elada, väärikalt surra. Kui riigi keelud sunnivad vaimselt tervele, kuid raske füüsilise puudega või terminaalset haigust põdevale patsiendile peale kohutava, piinarikka surma, kas pole see siis vastuolus inimväärikusega? Kas enesetapp on väärikas elust lahkumise viis?
Sel viisil tapmist võib pidada tapmiseks julmal viisil (faktiküsimus, seega pole välistatud ka § 113). Veiko vastutab KarS § 114 p 1 alusel 5) Margus võis toime panna laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamise 1 p Kuna Margus kullerit ei tapnud, kuid sai aru, et Veiko tegi seda ja Veiko soovib laibast vabaneda, siis saab Marguse poolset laiba tükeldamist ja mahamatmist vaadata laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamisena. Kuna aga Veiko käitumine on vaadeldav Marguse tapmisena ähvardamisena, siis oli ta hädaseisundis ning tema käitumine ei olnud õigusvastane. Margus ei vastuta KarS § 306 ega § 148 alusel PS Veiko ei vastuta laiba tükeldamise eest, kuivõrd see on tema puhul kaetud tapmisega (mittekaristatav järeltegu). 6) Margus võis toime panna I astme kuriteost mitteteatamise 2 p Margus oleks kulleri mõrvast pidanud teavitama õiguskaitseorganeid. Kuna ta seda aga ei
sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk, rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse isoleerimise, samuti laste kasutamisena vägivallavahendina, varalisse sõltuvusse seadmisena, liikumisvabaduse võt misena jm. Füüsiline vägivald teise isiku kehalise puutumatuse rikkumine tema alandamise ja valu ning kannatuste tekitamise eesmärgil; kaudne vägivald lähedaste või lemmiklooma peksmise või piinamise või tapmisena, mis on suunatud kannatanule püsivate psüühiliste kahjustuste tekitamisele. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused. Füüsiline vägivald võib avalduda juustest tirimise, löömise, peksmise, kägistamise, lämmatamise, kriimustamise, mürgitamise, põletamise või muul moel füüsilise valu tekitamisena, samuti agressiivne kehalise kontaktina (trügimine, lükkamine, tõukamine, raputamine, millegiga
- tuleb valida sobivad sõjapidamise viisid ja vahendid ISIKUTE STAATUS RELVAKONFLIKTIS: ❏ Staatus määrab kindlaks isiku õigused ja kohustused ning kaitse vastase kätte langemisel ❏ Isikud jagunevad kahte põhikategooriasse: - kombatandid: 1. võivad osaleda vaenutegevuses (nendel on õigus jõudu kasutamiseks, st riik annab loa oma kombatandile relvastatud jõu kasutamiseks vastaste vastu, pole käsitletav tapmisena karistusõiguslikus tähenduses) 2. need tohib rünnata - tsiviilisikud: 1. ei või osaleda vaenutegevuses (nendel pole õigust jõudu kasutamiseks, kui tavainimene tapab teise riigi kombatandi, siis see on karistusõiguslikus tähenduses tapmisena käsitletav, st ei saa omavoliliselt sõjaga ühineda) 2. need ei tohi rünnata ❏ Meditsiini- ja usupersonal on “mittevõitlejad”
tuntud Koorep küberruumis, kirjutab SL Õhtuleht. Mõisted ja olemus (järg 3) Genotsiid (kr. genos sugu + ld. Caedere tapma) on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. Genotsiidi eesmärk (kavatsetus) eristabki genotsiidi teistest inimsusevastastest kuritegudest. Genotsiid võib toimuda vastava ühenduse liikmete tapmisena, kehavigastuste või vaimsete häirete tekitamisena, ebasobivate elutingimuste pealesurumisena, sündimuse takistamisena, küüditamisena või muul kujul. Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Teema 9 Inimõiguste kaitse rahvusvahelised süsteemid Inimõiguste kaitse rahvusvahelised süsteemid liigitatakse alljärgnevalt: 1) Globaalsed ehk ülemaailmsed (nt ÜRO) kaitsesüsteemid 2) Regionaalsed (nt Euroopa, Ameerika, Aafrika,
annaabi.ee 
