(Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6 Saksakeelsete nimede saamine on sõltunud nimepanijate või nimede üleskirjutajate suvast, ajastule iseloomulikult aga ka eestlaste eneste soovist saada saksa, see tähendab kõrgema seisuse nime. Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8).
Miks säilis demokraatia paljudes Lääne-Euroopa riikides? 1. Vabaduse ja võrdsuse printsiibil põhinevad inimõigused olid omased mitte ainult poliitilisele süsteemile, vaid ka ühiskonna teistele alasüsteemidele, nt. perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus ümbritsevad liberaalsed hoiakud välistasid võimu koondumise ühe isiku kätte (Führerprinzip). 2. "Rahvusküsimus" ei olnud nendes maades aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe. 3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete
taasväärtustamisega (vähesel määral nt Eestis Kredex) või hooldusega (nt Kredex eluasemete soojustamisel) seotud kulud või toetades kindlate kriteeriumite alusel. Kuigi kõik EL liikmesriikide valitsused tunnistavad üksmeelselt avaliku sektori sekkumise vajalikkust eluasemeturgu elamistingimuste parandamise eesmärgil, on vaatamata sellele 1980-ndatel ja 1990-ndatel aastatel ellu viidud avaliku sektori kulutuste vähendamist taotlevaid reforme. Kulukamad eluasemete ehituse subsideerimise vahendid on asendunud väiksemaid otseseid kulutusi nõudvate sissetulekutel põhinevate toetustega, mis pole pikaajaliselt kestev eluasemepoliitika meede, kuna toob kaasa riiklikud mahukad ja kallid kontrollmehhanismid (kas vähekindlustatud leibkondadele määratud subsiidiume kasutatakse sihtotstarbekalt) ning halvab inimeste motiveerimist ja toimetulekut ise oma elutingimuste parandamiseks midagi ära teha.
laevaliini kasutajatele pidevalt tõusvad piletihinnad ja majandusettevõtetele leppetrahvid tarnete hilinemise tõttu. Aga vastutajast pole kuulda midagi. Selle ja paljude teiste segaduste üks põhiautoreid Juhan Parts kandideerib hoopis kõrgepalgalisele Eesti riigi esinduskohale Euroopa Liidus. Kui niisugune meelevald on seadustatud, siis pole ime, et leidub kõrgeid riigipalgalisi, kes oskavad olukorda ära kasutada muinasjutulise suurusega altkäemaksude väljapressimiseks. OMAKASU TAOTLEVAID JOKK-SKEEME ESITATAKSE ÕIGUSPÄRASENA, OTSUSTE MORAALSUS EI TULE KÜSIMUSSEGI. Teist tüüpi drastiline näide on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku ümber punutud püünis. Prokuratuur (uurimine) väidab, et Tõnis Allik on käinud haiglat toitlustava firma kulul puhkusreisidel seda tõlgendatakse korruptiivse tuluna, mille eest doonorfirmale olnud tagatud konkursieelised. Tõenäoselt oli seal mingeid
Sellist riigi ja rahva ühendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivõimu aluse ja kandja kui ka kõrgeima riigivõimuorganina. Rahva tähtsust taasiseseisvumisel näitavad ilmekalt ka rohkem kui 900 000 toetusallkirja, millele tuginedes võttis Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Deklaratsiooniga rõhutas Ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust kuni konstitutsioonilise otsustamisõiguseni välja. Olemuslikult on tegemist põhiseadusliku aktiga, mida võib võrrelda Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917. a otsusega kõrgemast võimust. Nimetatud akti põhiseaduslikku olemust rõhutavad sellega tehtud konstitutsioonimuudatused, sh eriti maa,
aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega). IME konseptsioon, EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid. 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle
Moritz Alexander Walter von Engelhardt (1864-1940). Aastast 1893 pärineb temalt Luua mõisa pargiplaan ning 1895. a Visusti plaan. Engelhardti eriliseks teeneks peetakse uute pargielementide kokkusulatamist varasema kujundusega - ei rajatud ju kunagi midagi päris tühjale kohale. Nendel sajandivahetuse rekonstrueerimisplaanidel on peaaegu eranditult parkidesse lisatud puht dekoratiivsust taotlevaid elemente ja kujundusvõtteid. Pargi peaossa härrastemaja, aga mõnikord ka teiste hoonete ümbrusse on planeeritud sümmeetrilisi ornamentaalse teedevõrguga platsikesi, mis kaunistati mustriliste peenarde, pöetud hekkide ja põõsaste, tüvikvormide, dekoratiivvaaside ning paljude muude detailidega. Planeeritud täiendused osutusid tihti kujunduslikult vaid toretsevat laadi ilustusteks, mis pargiansambliga nõrgalt seotud. Parkide
annaabi.ee 
