Kiviaeg jaguneb: 1. Vanem kiviaeg e paleoliitikum(esimeste tööriistade valmistamine) 2. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum(algas pärast jääaega) 3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav...
Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva ,,hingena".
kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes „hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva „hingena“.
· Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht
mõistmise küsimust. Nad arvasin, et ei meeltaju ega ka mõtlemine ava meile asjade olemusele ligipääsu: see, mida me neist näeme, kuuleme või kompame, on üksnes meie taju mitte aga tajutava eseme tõelisus, mis meile varjatuks, saavutamatuks jääb. Ei ole õige seepärast ühegi asja kohta öelda, et see nii on, vaid õigem on öelda, et see nii mulle näib. Teisele inimesele ei tarvitse see sugugi taolisena näida. Timon olla seda väitnud näidustades : ,, et mesi magus on, seda ma ei tea; aga ma tean vaid, et meisi mulle magusana tundub". Sellisest printsipiaalsest kahtlevast põhilähtekohast kasvas välja teine skeptikuid huvitanud küsimutekompleks: milles seineb nüüd õige suhtumine asjusse? Siin soovitavd skeptikud kindla seisukoha asemel ettevaatlikku tagasihoidlikust. Kolmas küsimustering sketikute juures on juba eetilsist laadi. Nii nagu esemete tõeline
Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks. Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbritsev loodus. Õitseajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalse ansamblite ehitus. Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored. Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti. Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks (laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid
asjade olemuse mõistmise küsimust. Tõeliselt on asjade faktiline olemus meile tunnetamatu ja kõik, mis me võime nende kohta öelda, on üksnes näilik. See, mida me asjadest näeme, kuuleme või kompame, on üksnes meie taju mitte aga tajutava eseme tõelisus. Seega ei ole õige ühegi asja kohta öelda, et see nii on, vaid õigem on öelda, et see nii mulle näib, sest teisele inimesele ei pruugi see sugugi taolisena näida. · Teine probleem seisneb küsimuses: ,,Milles seisab õige suhtumine asjadesse?" Siinkohal soovitasid skeptikud kindla seisukohavõtu asemel ettevaatlikku tagasihoidlikkust. Kuna me midagi kindlat ei või teada ega tunnetada, siis ei ole võimalik ka langetada ühtki kindlat otsust või hinnangut. Iga kindel hinnang sisaldab endas paratamatult eksimust, eriti kui me seda üldistame: tõeline otsus
Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater. Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks. Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbritsev loodus. Õitseajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalse ansamblite ehitus. Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored. Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti. Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks (laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid
varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed, jumalikud olevused, kes metsa sees elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese-sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad
Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed, jumalikud olevused, kes metsa sees elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese- sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad
annaabi.ee 
