koma(de)ga. Kui kõrvallause jääb sidesõnade ja, ning, ega ehk, või ette, siis pannakse põimlauses nende ette koma!!! NT: Rüüpasin teed, mis oli tulisevõitu, ja hammustasin kiiresti saia. 4. Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte, milles on head uudised. (põimlauses võib olla ka mitu kõrvallauset) Ülesanne: mõtle pealausele juurde sobiv kõrvallause ja koosta põimlause. 1. Kaspar joonistab maja ja jalgratast. 2. Karmen käib kaks korda nädalas tantsutrennis. 3. Ainult väga head lauljad pääsevad finaali. 4. Ema tuli töölt ja hakkas perele süüa tegema. 5. Taksikoer Lottel on neli imetoredat kutsikat. 6. Pühapäeval saab kogu pere midagi ühiselt ette võtta.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kertu Mölder X INIMESE ARENG X EAS Vaatlus Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2016 Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega
aasta söekaevurite streigi ajal. Ka Billy isa ja vend on söekaevurid, seega on perekond streigi sündmustesse vägagi kaasa haaratud. Billy harrastab isa soovil poksimist, kuigi ta selles üsna kohutav on. Poksitrenniga samas saalis toimuvad aga ka tüdrukute balletitunnid. Kord, kui Billy peale trenni üksi poksimist harjutama jäetakse, võtab ta tähelepanu aga hoopis tüdrukute. Sellest hetkest kasvab salajane huvi balletti vastu ning Billy hakkab isale teadmata tantsutrennis käima. Kui isa lõpuks aga sellest kuuleb, keelab ta balletitantsimise kategooriliselt. Keeld aga ei peatanud Billy, kes jätkab salaja õpetaja Sandra käe all eratundidega. Sandra tahab valmistada Billyt ette Kuningliku Balletikooli katseteks. Kui Billy aga venna kohtuprotsesside pärast eratundidesse ei jõua, tuleb balletiõpetaja Billy isaga balletitundide olulisest rääkima. Billy isa saadab Sandra aga sõna otseses mõttes kuu peale. Billy lõpetab tantsimise.
Kolmkümmend üks inimest vaataksid ka hea meelega seda, kuidas teised tantsivad. Ainult kaks inimest ei tantsi. Nagu tulemus näitab, siis tants ei ole enam sama tähendusega, mida too oli kakskümmend aastat tagasi. Mehe ja naise vahel on meetrine vahe ja piisab ainult keha jõnksutamisest. Võimalik, et neli inimest küsitletutest tantsib mehe- ja naisevahelist tantsu, aga kahjuks nad ei täpsustanud, millist tantsu nad tantsivad. Kaksteist inimest on märkinud, et käivad tantsutrennis. Nendest kuus on tüdrukud, kes märkisid, et käivad trennis Rakveres ja üks vastas, et on saavutanud Eestis teise koha. Selgub, et Kundas on tantsimiseks võimalusi küll. Kunda Spordikompleksis toimub mitu tantsimisega seotud trenni. Võimalus on käia vesiaeroobikas, ning võimlemas. Spordikeskuse tantsutrennidel osalejad on valdavalt naised. Kuus inimest, kes vastasid, et käivad Rakveres trennis, teevad seda Esteetika ja tantsukoolis. Tegemist on Lääne-Virumaa suurima
…………………………………………………………………………………………………………… . 5) Rütmi taju 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim) Kas tantsid muusikasse ja rütmi järgi või õõtsud lihtsalt muusika saatel?................................................................................................................. 6) Kas olete käinud varem mõningas tantsutrennis? Kui jah, siis millises?........................................................................................ 7) Tantsu vajalikkus Eesti mehe elus 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim)…….. 15
Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu. Tantsimise ajal ei ole meie mõtted suunatud sellele, kuidas tugevdada seljalihaseid või treenida jalalihaseid. Me väljendame ennast liikudes ja see väljendus võib iga kord olla natuke erinev. Tantsutrennis on võimalik ise kontrollida koormust, lisades jõudu liikumisse või võtta hoogu maha. Siin tuleb appi ka treener, kes ideaalis peaks olema väga tähelepanelik iga õpilase suhtes ja vajadusel oskama anda individuaalseid soovitusi. 2 Tantsu ajalugu Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust).
armastusega! On üldine tendents, et mida kõrgemat turvalisust tunneb laps suhetes vanemate ja sõpradega, seda kõrgem on tema enesehinnang. Tavaliselt buliimikuid noomitakse liigse söömise pärast, öeldakse et ta on ülekaaluline või ta ise ütleb seda, ja kui talle vastatakse jaatavalt, siis see annabki talle julgust salaja edasi tegutseda. Kui laps ei ole koolis või klassis hinnatud, peaks leidma mõne ringi, kus talle meeldib. Kui veidi pontsakam laps saab näiteks tantsutrennis hästi hakkama, siis ta ei põe enam oma keha pärast. Algkoolilapsed peaksid kindlasti käima mõnes ringis või trennis, sest erinevates kollektiivides on erinevad suhted. Madal enesehinnang muudab inimese tundlikuks sotsiaalsete standardite suhtes. Ta mõtleb, et kui ajab enda keha vormi, siis meeldib teistele rohkem. Lisaks võidakse taandada kehale rahulolematus teistes eluvaldkondades. Eks ole teisigi söömishäirete teket soodustavaid riske, mida vanemad ei saa kontrollida:
nägema kuidas neid tantsitakse, sest ainult palja teksti järgi ei saa öelda palju tantsude iseloomu ja olemuse, väljanägemise kohta. Ka erinevate tantsumuusikate kuulamine võib viia lähemale tantsule endale. Nagu näha, on tänapäeva noored seltskonnatantsudes üsnagi kobad, ka kõige tavalisemas valsis. Paljudes koolides ei õpetata õpilasi valssi tantsima ja sellest on väga kahju, sest kui palju on neid, kes käivad kuskil tantsutrennis või kelle vanemad õpetavad oma võsukesele klassikalisi tantse. Neid on vähe. Oleks ju tore kui pidupäeval saaksid kõik koos tantsida ka rahuliku muusika järgi, mitte ainult diskomuusika järgi diskot. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ENE 3 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn, Kirjastus ,,Valgus", 1988 2. EE 8 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995 3. EE 9 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996 4
annaabi.ee 
