Eesti tantsudele iseloomulikud jooned · Rahulikkus. · Väärikus. · Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem. Mõned sõnad · Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. · Obstsöönne-ropp · Folkloriseeritud- rahvapäraseks tehtud · Tuljak- tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest. · Labajalavalss on 3/4 taktimõõdus eesti rahvatants. Iseloomulik on iga takti esimese osa tugev rõhutamine. Mõnikord võib olla rõhuline ka kaheksanda takti teine osa. · Imitreerivad ja akrobaatilised tantsud-nendes aimatakse liigutustega järele mõnd looma, lindu, tegevust või olukorda.
Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Siis esitati klavessiinil ja puhkpillil zink üks tantsulugu. Räägiti ka klavessiini pärimusest, see pärineb Itaaliast ning enamus klaveri sarnaseid pille on välja arenenud just klavessiinist. Klavessiinil ei ole sees haamrid vaid konksud, mis tõmbavad keeli ning sellepärast on tal ka nii erinev kõla. Tõnu näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Seejärel hakkas Liina rääkima barokiaegsest moest
tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera- Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. "Kaera-Jaani" algupära iseenesest on huvitav, kuigi see on ka tuliseid vaidlusi tekitanud. Tartust viisid mitte-eestlastest üliõpilased "Kaera-Jaani" Eesti rahvusliku tantsuna isegi kuni Kaukaasiani välja, kus tollele naljaviluks ka peenem nimi olla välja mõeldud: Jean de Kaër. Arvatakse, et tantsulugu sai nõnda menukaks sellepärast, et ta kohe algusest peale oli seotud kindla viisi ja liikumisega. Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele.
Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam
· Sostenuto vasakule käele cis-moll (1940) · 13 pala eesti motiividel (1940-1941) · Tantsu karakteris fis-moll (1941) · Prelüüd e-moll (1942, seade tellole ja klaverile 1965) · Intermezzo g-moll (1943) · Kümme lüürilist pala (1942-1943) · 14 klaveripala (koost. 1943) · Klaverisonaat nr. 3 es-moll (1944) · Sonatiin g-moll (1946) · Kuus pala ("Eesti süit") (Sokutants (1946), Sõõritants (1946), Rahvaviis (1947), Sarvelugu (1946), Rahvatoonis (1946), Tantsulugu (1941)) · Neli lüürilist pala (H-duur (1947), h-moll (1945), Fis-duur (1947), fis-moll (1947)) · Kaheksa pala (koostatud 1948: Meloodia Fis-duur (daatumita), Mängutoos es-moll 1947, Valss As-duur 1913, Intermezzo g-moll (daatumita), Rondino Es-duur 1947, Allegro ma non troppo A-duur (daatumita), Allegro C-duur (daatumita), Tants H-duur 1947) · Eesti pulmamarss D-duur (1940. aastad) · Lüüriline valss d-moll (seade klaverile 1940. aastail
15 tavaliselt kaks või kolm viiuldajat ja kontrabass. Üks viiuldaja mängib meloodiat, ülejäänud viiuldajad aga off-beat akorde (akordid, mida ei mängita löögi peale, näiteks 4/4 taktimõõdus mängitakse akord teisele ja neljandale löögile). (World Music: the Rough Guide...1999: 150) Parema ülevaate saamiseks kuulasin Transilvaaniast pärit bändi Palatca esitatud kiiret tantsulugu, mis on ka tüüpiliseks näiteks mustlaspulmas mängitavast muusikast. (CD + Lisa 4) Mustlasmuusika on ainulaadne kogu maailmas. See on hämmastav, kui palju varieerub mustlasmuusika erinevate piirkondade lõikes. Kuulates Türgi mustlasmuusikat ja Hispaania mustlasmuusikat, ilmneb nende suur erinevus. Tundub, nagu oleks tegemist kahe täiesti omamoodi stiiliga, millel pole midagi ühist ega sarnast. See on tingitud mustlasmuusikutel
kombeõpetuslikud värsid). Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks. Kersti Merilaas 1944 ,,kallis kodu" värsikogu, I lastele, pühendatud tütardele, markeerib aega, loodus, kool, kodu Luuletaja suhe lapsega loomulik ja lihtne. Luul-d: Esimesel koolpäeval; Kevad; Rändlinnud 1948 ,,Päikese paistel" kogu, luule eelmisest kogust + sõjajärgne aktuaalne ja poliitline lasteluule Luul-d: Vaba kodumaa; Võitluslipp; Võrdlev keeleteadus; tantsulugu; Veskialaul; kuula ja pane tähele ,,Kui vanaema noor oli" eelmiste kogude luulet 1982 ,,Lumest lumeni" hilisluulekogu 1989 ,,Siit siiani.Piksepill" postuumselt, hilisluule. Felix Kotta 1949 ,,Räägib Mati" põlevkivi kaevandamisest 1952 ,,Kaheksas sügis" raamat eelmise järg Kõige õnnestunumad värsid väikelastele, loomade või lindudega. 1951 ,,Vaat, mis juhtus" 1952 ,,Tublid loomad" 1955 ,,Metsapere laulikud" 1963 ,,Hiirejaht"