Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama, hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero Muusiku lastekoori lapsed, seekord väiksemad, kuid sama kõlava häälega, kui just mitte veel paremad. Väikesed laululapsed esitasid lühikese laulu "Kallis". Klaveri meeliköitva soolomängu ajal tegid tüdrukud tantsuliigutusi ning kallistasid üksteist. Siirast lapserõõmu läbi muusika nautisid kõik kohaletulnud pered. Meero lastekoori tüdruksolist esitas klaverisaatel laulu "Ema sünnipäev" ning laulu"On meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma. Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks on tuua lapsed juba varases eas muusika juurde ja arendada nende loovust. Ligi kolmesajast Meeros kasvandikust noorimad on üheaastased, lisaks
· lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . · paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; · valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste tätmisel, · kõnnib kikivarvul ja pingil, · hüppab kohapeal, edasi liikudes ja üle madala nööri, · seisab ja hüppab ühel jalal; · põrgatab ja püüab palli; · kõnnib iseseisvalt trepist alla, · oskab sooritada muusika saatel tantsuliigutusi: rõhksamm, keerutus, hüplemine; · oskab väljendada end loovalt ja fantaasiarikkalt muusikalistes mängudes; · oskab muusika järgi rütmiliselt kõndida ning joosta ja kasutada erinevaid vahendeid: lipud, rätid, lindid jne Kuueaastased lapsed · lõikab võlja lihtsamaid kujundeid; · oskab joonise järgi joonistada kolmnurka jt kujundeid; · kirjutab loetavalt oma nime; · värvib piirjoonte seest; · hoiab pliiatsit õigesti käes;
Üks esimesi tuntud reggae-muusikuid oli Jackie Mittoo Maailmale tegi reggae muusika tuntavaks ja populaarseks Bob Marley http://www.youtube.com/watch?v=LanCLS_hIo4 DISKOMUUSIKA Diskomuusika sündis 1960. aastate lõpus USA-s See muusikastiil loodi New Yorgi ja Philadelphia klubides vastukaaluks rokkmuusika domineerimisele Diskomuusika eelkäijateks on funk, soul ja Ladina-Ameerika muusika Diskomuusikaga loodi uusi prodtseerimistehnikaid, uusi instrumente ja tantsuliigutusi Eriti palju aitas diskomuusika elektroonilise muusika arengule kaasa Nõukogude Liit suhtus ameeriklaste diskokultuuri väga halvasti DISKOMUUSIKA Diskomuusika levikuga tekkis ka peatselt sellele omane subkultuur See levis põhiliselt ööklubides Sellesse subkultuuri kuulusid näiteks tantsuvõistlused, rõivamoed ja narkokultuur Esimene tuntud diskotäht oli Donna Summer (The Queen of Disco)
Juzvik ja Raimondo Laikre, kes võiksid vabalt ka soolokärjääriga läbi lüüa. Vahepeal tulid publikut elavdama poistebänd Soul Miltia koos tantsugrupp Semiiriga. Soul Militia poisid olid kõik riietunud M.Jacksoniks ning koos väga tasemel tantsijatega esitati Michaeli suurimad tantsuhitid nagu "Bad", "Thriller" ja "Smooth Criminal". Olles Michael Jacksoni suur fänn, hakkasin tahes tahtmata laule kaasa laulma ja võimaluse korral oleks seal samas kohe ka kuulsamaid tantsuliigutusi järele hakkanud proovima. Kahjuks mulle seda võimalust siiski ei antud, ning hoogsad tantsurütmid vahetas "Earth song'i" vastu välja mulluse "Eesti otsib superstaari" võitja Jana Kask. Jana alustas nagu teisedki artistid, oma esinemist korralikult ning vokaalselt võimekalt. Ning siis see juhtus, algas laulu teine pool ja Janal lendasid kingad jalast, mina proovisin kõigest väest mitte nutma puhkeda, ning
lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste täitmisel, kõnnib kikivarvul ja pingil, hüppab kohapeal, edasi liikudes ja üle madala nööri, seisab ja hüppab ühel jalal; põrgatab ja püüab palli; kõnnib iseseisvalt trepist alla, oskab sooritada muusika saatel tantsuliigutusi: rõhksamm, keerutus, hüplemine; oskab väljendada end loovalt ja fantaasiarikkalt muusikalistes mängudes; oskab muusika järgi rütmiliselt kõndida ning joosta ja kasutada erinevaid vahendeid: lipud, rätid, lindid jne. Kuueaastane laps 6–aastaselt on lapsed suutelised õppima ja omandama juba koordinatsioonilt küllalt keerukaid võimlemisharjutusi ja tantsulisi liikumisi. (Varava & Hermlin)
Sealne õhkkond on väga hubane ning suurelt ekraanilt saab jälgida sporti jalgpallivõistlused, korvpall, hoki jne. Õhtuti on avatud karaokenurgake, kus julged saavad oma lauljaoskusi teistele näidata. Öösiti saavad tantsulembelised varajaste hommikutundideni jalga keerutada diskoteegis. Kõlaritest kõlavad parimad hitid ja tantsupõrandal on lõbus seltskond. Kabareeteatris esitavad showtrupid võimsaid programme, milleks nad treenivad kogu päeva. Ansambel on nõus õpetama tantsuliigutusi ka vaatajatele. Julgelt võib minna tantsupõrandale ja võtta osa programmist. Päikeseliste ilmadega võib nautida ilusat merevaadet päiksetekilt, kus taustaks mängib mõnus muusika. Pakutakse ka suupisteid ja jooke. Meelelahutusprogrammide nautimine laeval on tasuta. Kuid menüüs olevad suupisted-joogid on lisatasu eest. Karastusjookide ja mahlade hinnaks on 2-4 eurot, alkohoolsete jookide hinnavahemik on 4-12 eurot (kliendi poolt valitud komponentidega kokteil maksab kuni 15 eurot)
12. elukuud eelistavad beebid inimhääli teistele helidele. Kuigi oma ema on lapsed harjunud kuulma juba enne sündi, on nad alles pärast 12. 14. elukuud võimelised eristama oma ema häält võõrastest häältest. 14. - 16. elukuul võib aga juba ema sammude kuulmisest piisata nutu lõpetamiseks. (Rüütel, E. 1999) 1.3 Muusika mõju meeltele Kõik inimesed on tõenäoliselt kogenud, kuidas kuulatava muusika mõjul hakkavad sõrmed nagu iseenesest kaasa koputama või jalad tantsuliigutusi sooritama. See muudab meid aktiivsemaks, rõõmsamaks, lisab energiat. Mõnikord võib muusika muuta meid mõtlikuks, unistavaks, läbielatud mälestusi esiletoovaks või koguni kurvameelseks. Muusika mõju uurides on täheldatud selle komponentide erinevat toimet. Rütm mõjutab keha rütmilisi protsesse: pulsi kiirust, hingamissagedust. Meloodia annab tööd mõttetegevusele, äratades assotsiatsioone ja kujutlusi. Harmoonial on ühendus tundemaailmaga. (Rüütelmaa, S. 2008)
silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah! Metsast kostab sikusarve heli. MARI (ka ärevuses). Tule, lähme! TIINA. Ei, ei, mina ei tule! (Vilistab lugu kaasa ja teeb köhal seistes rõõmsaid tantsuliigutusi.) MARI (rahutult). Tule, tule. Lehmad tahavad lüpsta! Me peame minema. TIINA. Ei, ei, mina nopin veel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! MARI (tusaselt). Marju noppida oli aega küll. Tule või ära tule, mina lähen! (Pöörab minema.) TIINA Jaa, jaa - mine, mine ees, küll ma tulen kõhe! (Kergel sammul metsa ära.) MARI (ümber pöörates). See oli neil ehk koguni kokku räägitud? - Ei, see ei või ju olla. Margus ometi teab, mis ta teeb! Aga kui?... Kui siiski?... (Kaob
annaabi.ee 
