hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest. Ta oli tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega ja seetõttu sai temast Esimese maailmasõja ajal Saksa salaluure organisatsiooni spioon, nimega H21. Nimelt tahtis Saksamaa saad Matalt infot prantsuse sõjaväe kohta. Elu spioonina Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud, sest talle, kui tantsijale ei tutvustatud sõjasaladusi. 1916.aastal värvati ta ka prantsuse spiooniks. Varsti said, aga nii sakslased kui prantslased aru, et Mata Hari on topeltspioon. Surm Saksa mereväeatasee saatis Saksa salaluurele Amsterdamis sifreeritud telegrammi korraldusega edastada H21-le tsekk 15 000 peseetale, mille too pidi ise Pariisis vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt
Kuid ma arvan, et see muutis baleriini veelgi graatsilisemaks, mis on ju iseenesest positiivne ja ilus vaadata. Üks lemmikuid oli ka maal ,,Baleriin". Kogu teos oli täis korrapäratuid värvipritsmeid ning sellel kujutatud tantsija oli maalitud üsna lohakalt. Mulle jättis see huvitava mulje nagu oleks kunstnik selle teose valmistamisel eriti emotsionaalne olnud. Maal ,,Istuv tantsija" tekitas minus palju segadust ja küsimusi. Esimese asjana torkas mulle silma see, et tantsijale oli selga maalitud vaid korsett. See jättis mulje nagu istuks ta poolalasti. Asja tegi veidramaks veel see, et minule näis nagu istuks ta merelainetel, mis on muidugi füüsikaliselt võimatu. Samas võisid need lained tegelikult hoopis kivid olla. Teos ,,Punane lint" sarnanes väga teosega ,,Hüpe" ning seepärast mulle esialgu ka väga meeldis, kuid lähemal uurimisel leidsin maalilt enda jaoks jälle ühe silma häiriva faktori.
Publiku seas on alati kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste. Muusika saatel ennast liigutades õpitakse tundma enda keha ning nii leiatakse oma liikumise keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet. Tants ei pea olema alati graatsiline, ilus, voogav ning inspireeritud ballettist. Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule meelde jääda. Arvan nii nagu ütles Martha Graham (1894-1991): ,,Inetus võib olla tegelikult ilus, kui see hüüatab võimsa häälega."
· Mart Madiste. Otto Hermanni nimeline auhind Esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mis antakse pikaajalise kõrgetasemelise ja pühendunud töö eest teatri orkestris. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Sigrid Orusaar flöödimängija. Alates 1962. aastast rahvusooperi Estonia orkestrant. Rahel Olbrei nimeline auhind Auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Tiit Härm briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija. Natalie Mei nimeline auhind Antakse muusikalavastuse ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse esiletõstmiseks. Hindamisel rõhutatakse ajaloolise muusikateatri
Säilisid ka mõned mitteprantsuskeelsed (pikema ajalooga) nimetused, näiteks: · Corifeo (it), Coryphee (ingl), korüfee kordeballeti eestantsija (nagu koori eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel
Säilisid ka mõned mitteprantsuskeelsed (pikema ajalooga) nimetused, näiteks: · Corifeo (it), Coryphee (ingl), korüfee kordeballeti eestantsija (nagu koori eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel
Kahe tunni sisse mahtus nii intriige kui ka lõbusalt humoorikaid kohti, mis muutsid selle etenduse põnevaks ja vaatajatele kaasahaaravaks. Tantsijate ja orkestri koostöö oli samuti väga hea ja täpne, tekitades tõesti olukorrale vastavaid emotsioone ning tantsijate nõtkus ja proffesionaalsus muutsid balletti ilmekaks ja säravaks.. Ka kostüümikunstnik oli selle etenduse puhul tasemel olnud, sest kostüümid olid ajakohased ja igale tantsijale justkui loodud. Lavadekoratsioonid olid selle etenduse puhul kohati tagasihoidlikud ja minimalistlikud, kuid andsid etendusele juurde palju elulisust ja muutsid üldmulje elavamaks ja värvikamaks. Suurt rõhku olid pandud armastusloole ja inimeste omavahelisele suhtlemisele, mistõttu kadus kohati kolme musketäri põhimõte ja ideoloogia, kuid üldmulje jäi hea ja ootuspärane. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ballett nagu ballett ikka, kuid eelnevatest eristas seda balletti
Nende eelkäijateks olid liikumispedagoogid ja tõsised asjaarmastajad, kellest nimetagem ära moderntantsu hiiud Humphrey, Limoni, kelle väljatöötatud tehnika oli üks esmaseid suunamuutusi rangest klassikast kehasõbralikumaks. Tantsust, kui eluterve keha hüvanguks mõeldud asjast rääkides ei saa mööduda Pilatese tehnikast ega Alexanderi printsiibist. Viimase kahe näite varal saab kindasti rääkida tehnikatest, mis ennetavad ja väldivad vigastusi, on kehasõbralikud ja annavad tantsijale lisateadmisi ning lihastugevust ka eraelus. Pilates natuke vähem kui Alexander. Kindlasti kuulub vigastuste ennetamise alla eneseteadlik haritus sääraste teerajajte toel nagu Joan Skinneri releasing tehnika ning Linda Hartley kirjeldatud Body-mind centering tunnetus. 10 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt
Filmitegija on tagashoidlikum ja sekkub filmi ise vähem. Cinema verite püüab välja kiskuda (kõikvõimalike vahendite abil) tõelisi seespool olevaid ideid ja püüab neid järk-järgult avada. Keskendub indiviididele. Cinema verite puhul on filmitegijad rohkem provotseerivamad ja ka ise osalevamad. Ciné trance on jällegi Rouch´ilt tulnud termin. Rouch ise kirjeldab seda kui filmimisviisi, kus ei zuumita, vaid kõnnitakse koos kaameraga. Järgnedes tantsijale, preestrile ei ole filmija enam tema ise, vaid mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele filmimise/vaatamise ajal. HARVARDI KOOLKOND Ameerika visuaalse antropoloogia oluline osa oli Harvardi koolkond. See sai alguse perekond Marshall ´idest
Mustjala rongiks või Mustjala pulmarongiks. Kui tantsule tulid ka vanad, olevat mindud kahes rivis ühed seespool, teised väljaspool. "Kõik mehed olid siis platsis, kui ühes peres õlu otsa sai, võeti vikk [pulk] vaadilt ära, keerati õlenuudi sisse ja mindi jälle edasi teise peresse. Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees." Baltisakslased,Mõisad Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk
annaabi.ee 
