seatakse ka selle vööripoolses otsas sisse avariiväljapääs. Tankid ja tsisternid. (Vaata Joon. 9.2.) 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad
Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säilituvusega tekkivaid probleeme. Veetakse ka külmetuskonteinereid, need vähendavad vajadust külmutusleavade järele. Suured konteinerlaevad lossitakse paari tunniga. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Tankerite lastilahutamise osa on jaotatud piki- ja põikivaheseintega paljudeks tankideks. Tanke pn vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstivuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Eluruumid ja masinaruumid on reeglina ahtris. Lossimiseks on tankerite pumbaruumide miidlist ja lossimistorustike kollektorid mõlemas
jaoks. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Konteinerite tüübid : Standartne, klassikaline High Cube (HC) -- kõrgem Külmutuskonteiner Soojustatud Ventileeritav Open Top -- ülevalt avatud Flatrack -- (nagu voodi) Tank-konteiner(paak) 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Tankerid on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest Uutel tankeritel peavad olema ka kahekordsed pardad (double hull) Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris
Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers); naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et
Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers); naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema
Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers); naftasaaduste tankerid e. kütteõlide tankerid (Product carriers); vedelkemikaalide tankerid; veeldatud gaasi tankerid (LNG veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et
Kasutatavaimad on toornafta ja naftatoodete veo tankerid, mis moodustavad ligikaudu 10% maa- ilmas seilavate tsiviillaevade arvust ja keskmiselt kolmandiku nende kandevõimest. Tankeri lastiruum on jaotatud piki- ja põikivaheseintega suurteks mahutiteks ehk tankideks. 84 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.17 Toornaftatanker merel Pilt 5.19 Suur konteinerlaev Pilt 5.18 Tootetankerid Antwerpeni sadamas Pilt 5.20 Suur konteinerlaev
annaabi.ee 
