12. Riis pärineb? Pärineb Kagu-Aasiast 13. Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai jne. 14. Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). Riis sisaldab teraviljadest kõige vähem valke. 15. Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid tarvitab põhitoiduks (kooritult tangudena, vähem jahuna) 3/5 maakera rahvastikust. Riisist toodetakse: - tärklist, - puudrit - jooke: - viina (arrakit), - veini (saket), - piiritust, - õlut, - riisipiima. Riisiõlgedest valmistatakse: - riisipaberit (parimat sigaretipaberit), - korve, matte, köisi,
· Osa teraviljasorte on pika kasvuajaga ja koristamine langeb hilisele ajale, kui on palju sademeid. Oder Kasutamine mitmekülgne: söödaks, inimesele toiduks, tööstustooraine Väga hea eelkõige nuum- ja veoloomadele. Soodustab kvaliteetse liha moodustumist. Sobib energiarikkaks lisasöödaks lüpsilehmadele, eriti karjatusperioodil. Odrapõhk sobib lihaveistele. Toiduks kasutatakse põhiliselt kruupide ja tangudena. Odrajahu kasutatakse vähe. Odrajahust leiba ei saa. Saab kasutada õlle ja piirituse tootmisel, õlleoder peab olema ühtlase suuruse ja kvaliteediga. Peab rohkem tärklist sisaldama. Võrreldes suvinisuga on oder vähenõudlik. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tärkab 2-3 nädala pärast. Tõusmed taluvad 7-8 kraadi öökülma. Oder on isetolmleja taim. Niiskuse suhtes vähenõudlik üks põuakindlamaid teravilju. Transpiratsiooni koefitsient ligikaudu 400. Suviviljadest üks
hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva-takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10-25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu-tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav. Kasvab hästi viljakatel mustmuldadelSeemneid puhitakse granosaaniga, laia või tavaliserealiselt. Külvisenorm on 200-400 seemet 1 m².Külvisügavus 3-5 cm.
niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva- takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10- 25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu- tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav. Kasvab hästi viljakatel mustmuldadelSeemneid puhitakse granosaaniga, laia või tavaliserealiselt. Külvisenorm on 200-400 seemet 1 m².Külvisügavus 3-5 cm.
leotada, see lühendab tunduvalt nende kuumtöötlemise aega. Hirsitangu ja kruupi pestakse mitme kuuma veega või kupatatakse, et kõrvaldada kibedat maitset. Tatratangu ja kruupi sõmera pudru keetmiseks ei pesta, vaid röstitakse parema värvuse ja maitse saamiseks, samuti kiiremaks pehmenemiseks, praeahjus temperatuuril 110-120C kraadi juures helepruuni värvuseni. Sõmeraid putrusid keedetakse tervetest või purustatud teraviljadest (riis, tatar, oder, nisu, hirss, kruup ja tangudena), vedelate ja tihkete putrude keetmisel saab kasutada kõiki teraviljasid nii tervete, purustatud kui ka jahvatatutena. Putrusid võib valmistada pliidil, ahjus, veevannil, Tangained lisatakse vedelikule ning segatakse peale lisamist hoolikalt läbi. Vedelikul lastakse keema tõusta ning jätkatakse tasasel tulel kaane all. Sõmerad putrudele võetakse 1 kg tangaine kohta 5-6 liitrit vett. Vesi kuumutatakse keemiseni, maitsetakse (soola lisatakse 1 l vedeliku kohta 10-15 kg)
Hirsitangu ja kruupi pestakse mitme kuuma veega või kupatatakse, et kõrvaldada kibedat maitset. Tatratangu ja kruupi sõmera pudru keetmiseks ei pesta, vaid röstitakse parema värvuse ja maitse saamiseks, samuti kiiremaks pehmenemiseks, praeahjus temperatuuril 110-120C kraadi juures helepruuni värvuseni. Sõmeraid putrusid keedetakse tervetest või purustatud teraviljadest (riis, tatar, oder, nisu, hirss, kruup ja tangudena), vedelate ja tihkete putrude keetmisel saab kasutada kõiki teraviljasid nii tervete, purustatud kui ka jahvatatutena. Putrusid võib valmistada pliidil, ahjus, veevannil, Tangained lisatakse vedelikule ning segatakse peale lisamist hoolikalt läbi. Vedelikul lastakse keema tõusta ning jätkatakse tasasel tulel kaane all. Sõmerad putrudele võetakse 1 kg tangaine kohta 5-6 liitrit vett. Vesi