Siis kuulete küll loomuvastasustest ja lihapattudest ja veresüüdest, küll juhunuhtlustest ja eksihukatustest, küll surmast riugaste ja sunni läbi, mis sepitsejatele otsa tõid. Ma sellest kõigest teatada võin tõtt. Tsiteerides Fortinbras't: Me neli pealikut las kanda Hamlet kui sõdur laevale, sest küllap oleks ta näidanud end suure kuningana, kui oleks istunud seal; ning teda saates las välimuusika ja sõjameeste auavaldused temast kõnelda. Siit viige surnud: kõlbab tandrile see pilt, kuid siin ta pole kohane. Las malev annab tuld!
seda näitas, kel rohkem on jõudu ei oleks nii raske mul seista siin, ja kättemaksjana külvas seal ent kes teab, kuis see asi mul ongi siis ennekuulmatut õudu... olin hoopis võib-olla see, kes viis siitrahvast Siberi-rongi? Mu hinges on muidugi mõista lein, See munder, ei seda salata saa, kui mõnestki relvavennast ju siinmail end nii väga määris, ma mõtlen, kes tandrile maha jäi. et lausa põlgust ja vihkamist Ent ka häbist ei säästa ma ennast! pikiks aastakümneiks vääris. Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel kesk linna liiklusekära, Ei üksnes siinmail! Oli kord ja see, mida tahaksin kõigepealt, üks maa, nimeks Volga-Saksa, oleks minna siit hoopis ära, mida enam ei ole, ja rääkida head
ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas
ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas
Sest iga kord kui püüdis Illioni tornide poole ühtki, juhtida jooksu, et saada nii varju neilt müüridelt nii säras varrel Achilleuse piik. Seda, haududes kindlailt, kurja, kus oleks nooltega hea teda toetada ilionlastel, kõigutas mees hüva käega ja vahtis, otsides, kuspool kõrvale ette jo tõttas Achilleus ja tandrile jälle leida ehk mõni katmata koht kehal Hektoril sundis ta, ning ligemal ise müürile end üha kaunil. hoidis. Kuid ihu kaetud kõik oli sel särav-vaskise rüüga, [- - -] mis oli endale riisund ta saagiks, Patroklose Ütles. Ja tupest, mis kõlkumas vööl tapnud. vasempoolsel ta puusal,
Agamemnon saaab aru et ilma temata ta hakkama ei saa, pakub talle kinke, kuid achiellus ähvardab koju sõita. Hektor hakkab ähvardama laevu, ja siis Patrokles palub achiellust et antagu talle tema relvad ja sõjaasjad, paneb tema asjad selga siis toimub nende kahe võitlus ja Hektor tapab ta ära, parim sõber tapetud. See on murrang Achielluse suhtumises, otsustas Hektorile kätte maksta ja achiellusele telliti imelised kilbid ja sõjarüü hephaistoselt ja siis tuli achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja. Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus
annaabi.ee 
