on see edasiliikumine ja pikendus varasematest tantsuvormidest: New Yorgis leidis aset suurim immigrantide sissevool 50-60ndate aastate keskel. Igaüks tõi endaga kaasa tükikese sellest kultuurist, nagu aafriklased, kes tõid rütmi. Aafrika tantsu mõju breigis on küllaltki ilmne, mitte ainult ringis tantsimise pärast. Samuti väljend B-Boying on arvatavasti tekkinud aafrika sõnast "Boioing", mis tähendab "hop, jump" (hüpe, hüppama). Juba 50ndatel eksisteeris tants, mida nimetati Lyndi Hop (aka Jitterbug), kus mees jättis naise kõrvale ja nad tantsisid üksteise vastas kasutades jalgade tööd ja samme. Breikimine, mis on tuntud ka kui ,,Rocking at first", on pikendus ,,good foot-i" tantsustiilist. Noored ,,plahvatavad" tantsupõrandal ja teevad oma samme ja liigutusi breigiplaatidele, mida DJ Kool Herc laiendas tehes kaks koopiat samast laulust. Herc dubleeris Break-Boys-i (hiljem lähendati B-Boys-iks) tantsijad. Varases staadiumis koosnes see
Tallinna Prantsuse Lütseum Viktoria-Jana Prokofjeva Tänavatantsude ajalugu ning nende osa tänapäeva ühiskonnast Uurimistöö Juhendaja: õp. Volt Tallinn 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2
Jazz fusion on muusika zanr mis ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, country, R&B, hip hop, electronic music ja world music. Ühendatud albumid - isegi need mis on tehtud sama artisti poolt - on väga mitmekesised. Jazz fusion sündis 1960-tel, kui jazzi artistid hakkasid erinevaid jazzistiili kokku miksima elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega. Levimuusikastiil tekno ehk techno Techno ajalugu algab elektromuusikaga. 80-ndate keskel Detroidis arendatud stiil jäi USA-s väikese seltskonna lemmikuks. Inglismaal sai aga technost kuum kaup 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses. Tekkisid alateemad nagu Hardcore, Ambient, Jungle. Hardcore ja Jungle ajasid biidi uskumatult kiireks, Ambient keeras aga hoogu just maha.Seda muusikastiili esitavad ansamblid Radiotrance ja K-Slave Ethno- ja süntesaatoripop Ethno pop on rahvuslikue sugemetega pop muusika.Tuleneb popist
...................................................6 1.2.3.Foxtrott........................................................7 1.2.4.Quickstep.....................................................7 1.3.Võistlustants Eestis.................................................................7 1.3.1.Eesti Tantsuspordiliit....................................7 1.3.2.Võistlustantsu klubid Eestis.........................7 2.Hip-hop tants..............................................................................8 2.1.Hiphoptantsuga tegelevad tantsustuudiod.......8 3.Break dance................................................................................9 3.1.Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod........9 4.Ballett........................................................................................10 4.1.Eesti balletti ajalugu......................................
Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha-
kaasaegsel muusikaliigil on ning millest need tulenevad. Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. 9. klassi õpilaste seas kahes koolis. 3 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 1.1 Rokkmuusika defineerimine
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7
Kõik kommentaarid