Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid
19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna
...................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu......................................................................................................................8 Stalinism...........................................................................................
1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid. b) Tarbekunst ei ole masstoodang, enamasti üksikud esemed. Disainil on tavaliselt rohkem esemeid. 3) Kes oli William Morris? Millised olid tema ideed, mille teostamisele ta pühendas oma energia ja varanduse? (lk 17-19) a) Willliam Morris oli loominguline inglise kunstnik, filosoof, poeet, kunstiteoreetik. b)...
asjalikult vastata, saab pildi ka segasest projektist, edenedes see tegelikult väga kiiresti. Maikuu lõpus 1932 olid valmis 1/50-tööjooniste eskiisid ja juunikuu algul vastavad esiküljed. Tartu tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse vastutusel koostati juulis dateeritud ehitusloapaberid. Detailne kirjavahetus arvatavasti kiirendas projekteerimist, näiteks detailjoonised konstruktsioonidest, avadest ja sistusest valmisid Aalto büroos septembrikuu jooksul. Villa Tammekannu hoones oli piisavalt ruummi ka teenijaskonna tegevuse jaoks. Perenaine toimetas perekonnas vaid mingi ,,ülemjuhatajana" ega osalenud majapidamistöödes, kuna tööle oli võetud kõigeks vajalikud inimesed: kokk oma abilisea, toatüdruk, lapsehoidja ja majahoidja. Keldris olid suured ruumid nii küttematerjalile kui kogu talveks korraga ostetud juurviljale. Hoone viimistlemise ajajärgul töötas keldris ka puusepp. Maja omapäraks oli oma sügav puurkaev, mille hea vesi oli Tartus tuntud.
mis on oma terrakotaskulptuuride poolest maailmas ainulaadne. Toomemäel asunud kunagise piiskoplinnusest on alles jäänud vaid varemeid ja üksikuid müüriosasid. Tänane ajalooline kesklinn on valdavalt klassitsistlik ning ehitatud 19. sajandi esimesel poolel. Silmapaistvamad hooned on ülikooli peahooned ja õppehooned Toomemäel ning osalt barokne ja osalt varaklassitsitlik raekoda. Funktsionalistliku arhitektuuri näideteks saab tuua Villa Tammekannu ning Turuhoone, mis valmisid 20.sajandi esimesel poolel. Uuemad suurema mahuga ehitised on näiteks Tartu Kaubamaja uus hoone, Tigutorn ning Emajõe Ärikeskus. Turism Tartu turismi arengukava on Tartu turismi arendamise juhis aastateks 2004-2007. Käeoleva arengukava eesmärgiks on Tartu linna turismi hetkeolukorda, olemasolevaid arengutendentse ning tulevikuvisiooni arvesse võttes esitada turismi tasakaalustatud ning strateegiline
Aastatuhandete jooksul on saarte pindala pidevalt suurenenud ja need on kokku kasvanud. Samal ajal on merest kerkinud uusi saarekesi. Osa maismaast on aga Läänemere transgressiivsetel arenguetappidel üle ujutatud ning hiljem jälle maismaastunud. Kuigi kogu Saaremaa areng on seotud merega, eristub kitsas rannikuala, mis tänapäeval on merest rohkem mõjutatud ja mille eluolu on tihedalt merega seotud. See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa
Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto: Viiburi raamatukogu Paimio sanatoorium taburetid! Finlandia-talo Helsingis Professor Tammekannu villa Tartus. Eesti Funktsionalis m jõudis siia 1920. aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid. Arhitekte: Herbert Johanson: Prantsuse lütseu m Westhol mi gü mnaasium. Edgar Johan Kuusik: Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga) Individuaalelamu (Kersoni villa) Nur me 40. Olev Siinmaa: Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga) Siin maa enda maja Pärnus Kalevi 1a. ROKOKOO Üldiseloomustus
annaabi.ee 
