ehk jõusööda osa on tera. 3. Tehniliseks otstarbeks (tärklis, piiritus, õlu, konservid, teraviljapõhk, pakkematerjal, pastakad, küttematerjal Eestis levinuim oder, maailmas nisu, riis, mais, oder (külvipinna poolest) Suviteraviljad - 1-aastased kõrrelised kultuurtaimed, mille küpseid teri kasutatakse. Eestis oder, nisu, kaer. Maailmas riis hirss, sorgo, mais. Eelised: 1. Saak on stabiilsem (puudub ebasoodne talvitusperiood) 2. Sortide mitmekesisus (mitmesuguse viljakusega muldadel võimalik) 3. Lühema kasvuaja tõttu lihtsam teha umbrohu tõrjet Puudused: 1. Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. 2. Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised. 3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2
............................................... 54 Kasutatud kirjandus..................................................................................................55 Lisad.........................................................................................................................58 Lisa 1. Laagri käikude loendamisel kasutatav numbrisüsteem............................ 58 Lisa 3. Eestis talvituvad nahkhiired ja Peeter Suure merekindlus........................60 Lisa 4. Talvitusperiood 2008/2009.......................................................................66 Lisa 5. Talvitusperiood 2007/2008.......................................................................69 4 Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas talvitusperioodidel 2007/2008 ja 2008/2009
Värvilised dekoratiivkarpkalad “koid” 40 Koid Tai Kuningriigist tooduna EMÜ kalakasvatuse osakonnas 41 Koi Ilmatsalu kalakasvanduses 42 Suve- ja talveperioodil on karpkala nõuded vee kvaliteedi suhtes osaliselt erinevad. Tabel Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad Näitaja, mõõtühik Kasvuperiood Talvitusperiood Temperatuur °C 18–25 0,5–4 pH 7–8 7–8 Hapnik mg/l 5–10 5–10 Fosfaadid mg/l 0–0,4 0–0,2 Ammoonium mg N/l 0–0,5 0–0,5
Nisu ja maisi idudest saab toiduõli. Põhku kasutatakse pakke- ja kattematerjalina paberitööstuse toorainena, küttematerjalina, tarbeesemete valmistamiseks. Teravilja saak on stabiilne. Suviteraviljad Suviteraviljad on ühe aastased kõrrelised heintaimed. Tera on botaanilises keeles teris. Eestis kasvatatakse kõige rohkem otra, nisu, kaera. Suviviljade eelised taliviljadest: · Saak on stabiilsem puudub ebasoodne talvitusperiood · Sortide mitmekesisus võimaldab kasvatada erineva viljakusega muldadel. Võimalik valmistada optimaalne koristuskonveier saak saab erineval ajal valmis. · Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohutõrjeid Puudused: · Kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. · Kevadised külvitööd kuhjuvad ja on väga pingelised · Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga, mis
Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad.Niiskusenõudlikum, kui oder ja taliteraviljad.Veevajadus suurim kõrsumise ja loomise ajal.Vajab viljakat mulda
Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad.Niiskusenõudlikum, kui oder ja taliteraviljad.Veevajadus suurim kõrsumise ja loomise ajal.Vajab viljakat mulda
annaabi.ee 
