............................................................32 2.2.4 Välitööd ja andmete töötlemine...................................................................33 2.2.5 Loendamise metoodika................................................................................33 3. 2008/2009 AASTA LOENDUSTULEMUSTE ANALÜÜS...................................36 4 NAHKHIIRTE TALVITUMISE ANALÜÜS LAAGRIS........................................41 4.1 Liikide üldine koosseis Laagri talvituspaigas.................................................... 41 4.2 Asukoha valik talvitumisel.................................................................................42 4.3 Nahkhiirte talvitumine käigus 1......................................................................... 44 4.4 Nahkhiirte talvitumine käigus 2........................................................................ 45 4.5 Nahkhiirte talvitumine käigus 3.........................................................
Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et tõmmulendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On oluline, et talvituspaigas püsiks temperatuur kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena, 3...7 ° C piires. Tõmmulendlane on üsna haruldane, ja sellel on mitmeid põhjuseid. Olulisemaks on sobivate talvituspaikade vähesus vaiksete koobaste näol, kus inimesi talvel ei liigu, samuti ei tohi lendlasi häirida nende suvistes varjepaikades. Ohtlikuks võib osutuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Tõmmulendlane on looduskaitse all.
Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98
tagad jätkusuutlikus 95. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 96. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 97
96. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98
Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Brandti lendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et Brandti lendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On oluline, et talvituspaigas püsiks temperatuur kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena, 3...7 ? C piires. Brandti lendlane on üsna haruldane, ja sellel on mitmeid põhjuseid. Olulisemaks on sobivate talvituspaikade vähesus vaiksete koobaste näol, kus inimesi talvel ei liigu, samuti ei tohi lendlasi häirida nende suvistes varjepaikades. Ohtlikuks võib osutuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Brandti lendlane on looduskaitse all.
Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et tõmmulendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On oluline, et talvituspaigas püsiks temperatuur kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena, 3-7 ° C piires. Tõmmulendlane kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958 . Tõmmulendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 11. Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub
annaabi.ee 
