hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või aprillis-mais krundile 2-3 seemne kaupa 1-2 cm sügavusele Mulla temp ei tohi olla alla +12 kraadi Väikesekasvuliste taimede istutusvahe jääb 20-30 cm, ridade vahe 60-90 cm Optimaalne idanemise temp on 20 kraadi Idanemise aeg 14-20 päeva + Milleks kasutatakse? Kastoorõli Meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses
Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud Tõugud imevad taimemahlu - > lehed kägarduvad Lopsakad looduslikud niidud Haigused
Nukkumine toimub toidutaime lähedal taimekõdus ja liblikas koorub järgmisel kevadel. Hilised uuringud näitavad, et kui järgmisel kevadel ei ole soodsad ilmad, võib liblikas nukust välja tulla alles ülejärgmisel aastal. Nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega. Levik Neljast Euroopa faunasse kuuluvast koiduliblikaliigist esineb Eestis üks, kelle röövik toitub oligofaagina mitmesugustel ristõielistel rohttaimedel; nukk on köidisnukk nagu kapsaliblikatelgi, talvitu. Koiduliblikas lendab mai algusest juuni lõpuni niitudel, luhtadel, tee- ja metsaservadel ning siirdesoos; mitte haruldane.Koiduliblikas elab paljudes kohtades Euroopas ning Aasia parasvöötmes kuni Jaapanini. Viimase kolmekümne aastaga on tema levila Iirimaal ja Sotimaal märgatavalt laienenud. Lõuna pool on ta levinud Kaukaasias, põhja pool isegi metsatundras ja tundraski, kuni Barentsi mere ja Polaar-Uraalini. Mägedes tõuseb ta kuni 2000 m kõrguseni. Olulisemat Riik: Loomad.
Surulased Evelyn Landing 2016 Taksonoomia • Klass: Putukad • Alamklass: Välislõugsed • Selts: Liblikalised (Lepidoptera) • Sugukond: surulased • Eestis on registreeritud 18 liiki surusid • nendest 6 ei suuda siin talvituda ja lendavad siia harva sisse. • Suurim siin registreeritud Tontsuru (Acherontia atropos) surulastest on tontsuru, kes siin ei talvitu, kuid on Eesti suurim liblikas siruulatusega kuni 12 cm • Kokku kuulub maailmas surulaste sugukonda umbes 1200 liiki • Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, • väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. • Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. • Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud
*keha läbivad kanalid *veeringe *jäik, elastne välistoas JÕEKÄSN, JÄRVEKÄSN Ainuõõssed *kinnituvad( polüübid) ja vabalt ujuvad( meduusid) *toituvad väikestest loomadest *hüdra kukerpallitab, meduus liigub raketi põhimõttel *kõrverakud- kõrvetavad MERIRIST, MILLIMALLIKAS, JUURSUU HÜDRA, MERIROOS, KORALLID, MEDUUS Lameussid *siseparasiidid *mõlemasoolised *areng läbi vaheperemehe *ei talvitu, piimjaslamelane põhjamudas *hästi töödeldud toit PAELUSSID, MAKSAKAAN, PIIMJASLAMELANE Ümarussid *keha ristlõikes ümar *toiduks taimede ja loomade jäänused- aineringe *lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline
Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha P ja K vajadus keskmiselt 1,2 1,4 korda suurem kui teraviljal S on vajalik proteiini sünteesiks B jt mikroelemendid tagavad õlisisalduse tõusu ja terve ning tugeva taime. TALVITUMISTINGIMUSED Taliraps ei talu: jääkoorikut seisvat vett põllul Talvel tekitavad kahju põdrad ja kitsed, süües ära kasvukuhiku peapunga. Taliraps turvasmullal ei talvitu. Talirapsi kasvatamisel esineb meie laiuskraadil mitmeid riskifaktoreid, mis võivad saaki oluliselt vähendada. Eelkõige on risk seotud õige sordi valiku ning talvitumiseks sobivate tingimuste saavutamisega. TALVEKINDLUS Keskmine kuni väga hea Nõrk kuni keskmine Kronos (NPZ Express (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH )
Ruuge-võiliblika siruulatus on 4,2-4,8 cm. Tiibade ülakülg on kollakaspunane ehk ruuge. Isasliblika ees- ja tagatiibu ääristab lai must serv. Eestiiva ülaserva keskosas on must täpp. Tagatiiva keskosas on punakas kaheosaline täpp. Emasliblika mustal äärisel on kollased tähnid. Röövikud toituvad ristikul, hiirehernel ja lutsernil. Liblikaid võib kohta avamaastikul, teepervedel, raudteetammidel ja liigirikastel aasadel. Ruuge- võiliblikas meie tingimustes ei talvitu. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Ruuge-võiliblikas 26.07.2013 Raadama küla, Räpina vald Nõelastatud ruuge-võiliblikas 30.07.2013 7 2.4.Niidu-võiliblikas (Colias hyale) Euraasias ulatub liigi levila Lääne- Euroopast Jakuutiani. Niidu- võiliblikas on levinud kõikjal Euroopas, välja arvatud äärmised lõuna- ja põhjaosa.Eesti eElurikkuse andmetel on Eestis niidu-
Keskajal usuti, et rosmariinil on jõudu peletada katku. Taimest sai ka truuduse sümbol, veel praegugi kinnitatakse mõnel maal pruudipärja külge rosmariinioksi. Kasvatamine Seemned külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. Idanemiseks vajab vähemalt 20 kraadi ja 3 4 nädalat. Tõusmed pikeeri- takse pottidesse ja istutatakse välja allse pärast öökülmi. Osa taimi võibki jätta poti, et neid talvel toataimena edasi kasvatada. Meie oludes rosmariin väljas ei talvitu. Ka toataimena nõuab erilist hoolt, sest tahab talvel hästi valget kasvukohta ja soojust ainult 5 10 kraadi ja mõõdukat kastmist. Pigem talub mõni aeg kuivust kui liigniiskust. Kevadel võib oksi tagasi lõigata. Paljundamine seemnete ja pistikutega Saagi kogumine lehti ja võrsetippe võib korjata kogu aasta läbi ning kasutada värskelt. Oksakesi võib ka kuivatada, nad säilitavad aroomi.
maitsetaimena, Kui kukkurviljad muutuvad pruunikaks ja seemned ravimtaimena, ilutaimena, tumedaks, lõigatakse varred maha kuivkimpudesse Seemned külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. Idanemiseks vajab vähemalt 20 kraadi ja 3 4 nädalat. Tõusmed pikeeritakse pottidesse ja istutatakse välja allse pärast öökülmi. Osa taimi võibki jätta poti, et neid talvel toataimena edasi kasvatada. Meie oludes rosmariin väljas ei talvitu. Ka toataimena nõuab maitsetaimena, erilist hoolt, sest tahab ravimtaimena, talvel hästi valget kasvukohta ja soojust ainult 5 aroomitaimena 10 kraadi ja mõõdukat kastmist. Pigem talub mõni kosmeetika- ja aeg kuivust kui liigniiskust. Kevadel võib oksi parfümeeriatoodetes, tagasi lõigata. ilutaimena toas, suvisel ajal ka väljas taimed ette kasvatada
annaabi.ee 
