Alles siis suunas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks. Linn ei suudetud küll vallutada, kuid võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpus asusid Sks väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnekümne km kaugusele. Kuid Sks vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks: 1) läbimatuks muutunud teed; 2) talvekülmad; 3) kurnatud sõdurid, kes olid ilma talvevarustuseta; 4) Punaarmee oli esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud; 5) sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Sõda kuulutati Suureks Isamaasõjaks. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid väga rasked, Sks üksused kandsid suuri kaotusi ja löödi tagasi. Läks palju vaeva, et olukorda stabiliseerida ning Punaarmee pealetungi peatada. Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud. Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal
Miks tungis Saksamaa kallale NSV Liidule (22 juuni 1941) Tekkisid lahkhelid. Tungis kallale, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Millega selgitada sakslaste suurt edu sõja alguskuudel? Stalin ei valmistunud tõrjumiseks ja saksa tabas neid ootamatult. Teda küll hoiatati aga ta ei uskunud. Millal ja miks hakkas sakslaste hoog idaringel raugema? Sept lõpus. Liikumine muutus vaevalisemaks ( läbipääsmatud teed, nad olid ilm talvevarustuseta). Punaarmee oli tugevnenud. Kes kirjutasid alla Atlandi hartale? Millised olid selle tähtsamad punktid? Roosevelt ja Churchill. (USA ja Suurbritannia) Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta. Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse
sisse piirama ning purustama; Punaarmee koondas riigi piirle suured jõud; Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri; Nord, mitte, süd; esialgu läks käik hitleri plaanide kohaselt; 1941.aasta sügiseks olid sakslased vallutanud baltikumi, valgevene ninng suure osa Ukrainast; näis et barbarossa plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.saksa üksused löödi tagasi; välksõjaplaan oli läbi kukkunud Jaapani sõttaastumine 7.dets.1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Haboris Saksamaa pealetung idarindel 1942.aastal Suve saabudes pani saksa armee end aas maksma; Harkovi all rünnak(sakslased); lõppes katastroofiga; paljud
Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. Ta suunas Mitte Kiievit kaitsvaid Nõukogude vägesid hävitama, alles siis Moskvale. Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile jõudes dets alguseks mõnekümne km kaugusele Moskvast. Mõjutasid talvekülmad ning kurnatud Saksa üksused olid tulnud ilma talvevarustuseta, sest plaan oli, et sõda on talveks läbi. Samuti oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Õhutamaks patriootilisi tundeid kuulutas Stalin sõja Suureks Isamaasõjaks. Saanud luure käest teada, et Jaapan ei kavatse NSVL rünnata, tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paigutas need Moskva alla. 6. dets 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.
Saksa väed ei suutnud linna küll vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Õhutamaks patriootilisi tundeid, kuulutas ta käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas mõnel alal terrorireziimi. Kiiresti pandi Siberis käima läänealadelt evakueeritud sõjatehased, Punaarmee sõjamasina taastamisele aitasid kaasa NSV Liiduga koostööle asunud lääneriikide abitarned
blokaad, mis kestis 1944.a. jaanuarini. Novembri lõpuks 1941 jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 5.dets.1941 alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid vastulöögid. NSVL päästis külm talv, milleks Sakslased polnud valmistunud Barbarossa plaan kukkus läbi, sest: - Moskva jäi alguses vallutamata - Külm talv Saksa väed olid kurnatud ja talvevarustuseta - Punaarmee oli ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Stalingradi lahing 19.nov.1942 NSVL väed alustasid pealetungi ja rüdasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neil varustada õhust, sellest ei tulnud midagi välja. 2.02.1942 lõppes sakslaste kapituleerumisega. See oli murrang liitlasriikide kasuks. 5. Millised olid Jaapani eesmärgid II maailmasõjas, millised olid Jaapani vallutused enne sõda ja sõja ajal
annaabi.ee 
