aastast. Tol ajal kuulus ta Keblaste mõisale. 2 Tammiku teke Mihkli tammiku tekke kohta on kaks versiooni. Esimene jutustab, et Mihkli kirikumõisa naabermõisnik olevat olnud naabri pargile kade ning otsustas tammiku istutades naabri üle trumbata. Tõepärasema versiooni järgi tekkis tammesalu väikese linnu, pasknääri, aktiivse tegutsemise tagajärjel, kes matab talvevarudeks tõrusid ning söömata jäänutest kasvavad uued tammed. 3 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkli_tammik http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=3434 http://www.puhkaeestis.ee/et/mihkli-tammik 4
seda hinnati väga Vana-Kreekas ja Roomas. Asendajateks sobivad mesiputk või petersell + estragon või apteegitilli lehed + petersell või fines herbes (see maitseainesegu sisaldab tavaliselt aed-harakputke, peterselli, murulauku ja estragoni) või peterselli + tilli või estragoni (sarnaselt aed- harakputkega sobib see äädikate maitsestamiseks) või murulauku (eriti munaroogades) või kuivatatud tilli (hea äädikate maitsestamisel). Harakputk on parim värskena. Talvevarudeks kuivatamine on üsna mõttetu, sest taim kaotab kuivatamisel suurema osa aroomist. Kui seda aga siiski tehakse, tuleks ürti säilitada mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotis. Kuivatamisele võiks eelistada külmutamist, kuigi ka seeläbi kaotab taim palju oma maitseomadustest. Kuigi aed-harakputk on algselt siledalehine taim, on aretatud ka käharalehiseid sorte. Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld
korraga. Kuidas pääsesid nad üle jõe? 33. Merilil oli eile sünnipäev. Homme on neljapäev. Mis päeval oli Merilil sünnipäev? 34. Sa osaled jooksuvõistlusel ja möödud jooksjast, kes on teisel kohal. Mitmendal kohal sa nüüd oled? 35. Mari ja Anni on õed. Mari ütles, et tal on 4 venda ja Anni ütles, et tal on samuti neli venda. Mitu last on selles peres? 36. Toas põleb 7 küünalt. Neist kaks kustutatakse ära. Mitu küünalt jääb järele? 37. Orav kogus talvevarudeks 46 pähklit. Tammetõrusid kogus ta nii palju, et kui ta pähklid ja tõrud kokku luges, jäi 100-st 7 puudu. Mitu tõru tal oli? 38. Klassis iol kokku 24 õpilast. Tüdrukuid oli 5 võrra rohkem kui poisse. Mitu poissi oli klassis? Mitu tüdrukut oli klassis? 39. Kelly, Anni ja Lennart korjasid seeni. Kelly leidis 25 seent ja Anni 7 seent rohkem. Lennart puistas oma seened lugemata juurde. Kellel oli kõige rohkem seeni, kui kokku oli neid 93? 40
. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli, mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikad ja anetool mis vastutab aniisimaitse eest. Säilitamine Harakputk on parim värskena. Talvevarudeks kuivatamine on üsna mõttetu, sest taim kaotab kuivatamisel suurema osa aroomist. Kui seda aga siiski tehakse, tuleks ürti säilitada mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotid. Kuivatamisele võiks eelistada külmutamist, kuigi ka seeläbi kaotab taim palju oma maitseomadustest. Aed-harakputke kasutatakse peamiselt kesk- ja lääne-euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis.
SÕNALINE OSA: On sügise aeg veel. Sügisannid on juba paljudel purkides ja kindlasti keldriski. Siidivend siil oli aga õige viil ja temal polnud palju vaeva vaja näha saagi korjamiseks. LAUL „ SIIDIVEND SIIL“- Kõlar, L. Midli-Madli I, lk 59 11 SÕNALINE OSA: Aga meil see töö nii kerge vaevaga ei lähe. Nobedad näpud ja kiired käed tulevad vaid kasuks. Kui sügissaak korjatud on aiast ja põllult, siis sorteeritakse ilusamad kartulid talvevarudeks keldrisse. KÄSKLUS: Kõik lapsed koos lapsevanemaga ühte viirgu paigale oma rühma lipuvärvi juurde ja siis võistlustulle nobedad näpud. ALGAB VÕISTLUS „ Kes on kiirem ?“ Korraldus: „ Kartul“, milleks on väike pall, tuleb kiiruse peale anda käest kätte ühes viirus edasi koos lapsevanemaga ja viimane tõstab „kartuli“ ülesse ning annab endast märku, et tema viirg on võistluse lõpetanud. NB! Õpetajad on lippudega oma rühma ees ja annavad ühe „kartuli“ esimesele
toiduvaru. Kuna piisonid hunte ei kartnud, peitusid kütid hundinahka ja hiilisid suurtele loomadele lähedale. Vilunud vibukütt jõudis mitu looma tappa enne, kui kari hirmunult põgenes. Korilus Toiduotsingud sundisid põlisameeriklaste suguharusid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest kohast teise. Nad kogusid seemneid, marju, pähkleid ja juuri. Suures Nõos olid juba märtsis hundinuia tõusmed esimesteks ''aedviljadeks'', aga septembris korjati männiseemneid talvevarudeks. Juhuslik rändrohutirtsuparv sai maitsvaks pidusöögiks. Inimesed püüdsid kõike, alates rottidest, hiirtest, tõukudest ja sisalikest kuni jäneste ja hirvedeni. Nad tegid kõrkjatest ning sulgedest peibutisi, et metsparte madalasse vette meelitada. Siis püüti neid käsitsi või lasti nooltega. California korilased küttisid mägedes ja mererannal, nad korjasid tammetõrusid nind hõõrusid need jahuks. Kalastamine Hiliskevadel tungivad lõhed sisemaa jõgedesse kudema
toiduvaru. Kuna piisonid hunte ei kartnud, peitusid kütid hundinahka ja hiilisid suurtele loomadele lähedale. Vilunud vibukütt jõudis mitu looma tappa enne, kui kari hirmunult põgenes. Korilus Toiduotsingud sundisid põlisameeriklaste suguharusid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest kohast teise. Nad kogusid seemneid, marju, pähkleid ja juuri. Suures Nõos olid juba märtsis hundinuia tõusmed esimesteks ''aedviljadeks'', aga septembris korjati männiseemneid talvevarudeks. Juhuslik rändrohutirtsuparv sai maitsvaks pidusöögiks. Inimesed püüdsid kõike, alates rottidest, hiirtest, tõukudest ja sisalikest kuni jäneste ja hirvedeni. Nad tegid kõrkjatest ning sulgedest peibutisi, et metsparte madalasse vette meelitada. Siis püüti neid käsitsi või lasti nooltega. California korilased küttisid mägedes ja mererannal, nad korjasid tammetõrusid nind hõõrusid need jahuks. Kalastamine Hiliskevadel tungivad lõhed sisemaa jõgedesse kudema
3.1. Alatoitumine Ühine probleem kõigi perede juures oli see, et veidi enne surma oli neil erakordse stressi periood. Kõige tavalisemalt põhjustas seda alatoitumine või põud. [19] See on ainuke faktor, mis kõigil CCD juhtumitel on sarnane. Sellest lähtuvalt on võimalus, et hälbe põhjustajaks on toitumisstress. Seega ei juhtu seda hästi toidetud kolooniates.[20] Mõned uurijad on sündroomi põhjustajaks kuulutanud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi kasutamist talvevarudeks. Lisaks sellele on mõned Euroopa asjatundjad väitnud, et seda siirupit valmistatakse geneetiliselt muundatud maisist.[4] Kui see olekski CCD suurim põhjustaja, siis oleks seda hälvet näha vaid talvekolooniates, mida toidetakse vastava toidulisandiga. Kahjuks on juhtumeid, kus siirupit ei ole kasutatud, nii et põhiliseks süüdlaseks seda ei saa pidada. Teised uurijad on väitnud, et põhjuseks on mesilaste liiga üksluine toitumine. Talvel söövad
5 Paljuneb põhiliselt tõrudest. Sattunud headesse idanemistingimustesse, võivad tõrud hakata idanema juba selsamal sügisel. Kuid sügisel moodustub vaid ainult juur, mis tungib mulda. Lindudest on tammetõrude peamine levitaja pasknäär, kes tahtmatult hoolitseb tamme järelkasvu eest. Pasknäär on hakisuurune pruunikat tooni lind, kena sinimustvalge tiivaservaga. Ta kogub tammetõrusid endale talvevarudeks. Kui jälgida sügisel mõnda pasknääri lendamas, võib ta noka vahel alatihti tammetõru näha. Lind neelab tamme juures kümmekond tõru järjestikku söögitorusse, võtab viimase noka vahele ja lendab eemale. Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas, mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud. Ta sukeldub lume alla ja kaevab toidulaod järjestikku uuesti välja
annaabi.ee 
