2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees 5) Kuidas oli ,,papa Jannseni" täisnimi? Johann Voldemar Jannsen 6) Millises suhtes olid J. V. Jannsen ja L
ning 18721880 Otepääl ja 18801901 teenis Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Lapsepõlv: Valjust kasvatamisest hoolimata polnud Jakob Hurda elu lapsepõlves ja vanemate majas sugugi rõõmutu. Küla- ja koolielu pakkus poisi jaoks lõbu. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Et isa oli tal koolmeister, sulasid Jakob Hurdale kool ja kodu koguni ühte, ei olnud seal mingit vahet. Perekond: Hurda isa Jaan ja vanaisa Jakob olid talurentnikud ja külakoolmeistrid. Isa oli noorpõlvest peale kehva tervisega, tal olid silmad nõrgad; seitse viimast eluaastat oli ta kottpime. Jakobi ema oli aga hea tervisega. Ema Mari seisis jälle ühes teises asjas küla eesotsas: ta oli terves külas tublimaid perenaisi ja ilusamaid noorikuid. Peres oli neli last - 2 poega ja 2 tütart, nendest suri noorem poeg Otto 16 päeva vanuselt. Vanem tütar Eeva sündis 18. jaanuaril 1844, suri 10. juulil 1918, noorem tütar Ann sündis 12.
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga
ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus Aleksander II valitsusaja üheks olulisimaks seaduseks eestlaste jaoks oli uue vallakorralduse kehtestamine 1866 aastal. Selle seadusega vabanesid nii vallavalitsus, kui vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli alt. Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890)
-1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel isa nimel.) -Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsitles. -Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid.
Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris. Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond (tekkis siis, kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei Eesti Vabariiklaste Liit - Radikaalsotsialistliku Erakonnaga (loojaks Jüri Vilms), esindas radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud
Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris. Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond (tekkis siis, kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei – Eesti Vabariiklaste Liit - Radikaalsotsialistliku Erakonnaga (loojaks Jüri Vilms), esindas radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud
annaabi.ee 
