Profaanne aeg: · ...saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva
Profaanne aeg: · ...saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja -käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega
· mille säteteks on tähtpäevad · ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned · tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus ( I-II at vagetus?) · astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender ( kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid Teatrielemendid · Maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. Verbaalsed meenutused Töökeelud ja -käsud Ended ja ennustamised · Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse ( nt ilmaended) . Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt
· jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused · töökeelud ja käsud · ended ja ennustamised · toit Rahvakalender on väga sünkreetiline ja kujunev ning põimib endasse erinevad "kalendrid" ja "ajatunnetused". Rahvakalendriga on seotud kõikvõimalikud rahvaluule vormid: laulud, mängud, lühivormid,
kalendrit), mille säteteks on tähtpäevad ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned: tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus: astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: - Teatrielemendid: maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. - Verbaalsed meenutused - Töökeelud ja käsud - Ended ja ennustamised o Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse (nt ilmaended). Ennustamised on
profanum) • Arhailistes kultuurides püha tähistanud ennekõike eraldatut - keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast • Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks • Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7
profanum) · Arhailistes kultuurides püha tähistanud ennekõike eraldatut - keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast · Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast