põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" Kolmas isamaakõne " Nõiausk ja nõiaprotsessid" Põnev info C. R. Jakobson on 500 kroonise rahatähe peal Carl Robert Jakobsoni kujust tehti monument C. R. Jakobsoni tegevust kajastavad temanimelises Torma Põhikoolis asuvad museaalid nn Jakobsoni toas ja Kurgja Talumuuseumis Viited http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/ http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/ 8kaitumine/68_5k.htm http://paulamarit.deviantart.com/art/tum e55374926 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_ Jakobson "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", lk 104
C.R. Jakobson taotles eesti laulukooride algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869-71) ja "Rõõmus laulja" (1872). 500 krooni Eesti Vabariik pidas kohaseks C. R. Jakobsoni tähtsust jäädvustada oma suurima väärtusega rahatähel. 500-kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger. Põnev info C. R. Jakobsoni tegevust kajastavad temanimelises Torma Põhikoolis asuvad museaalid nn Jakobsoni toas ja Kurgja Talumuuseumis. C. R. Jakobsoni nime kannab ka Viljandi Gümnaasium. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium.
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi saarel hulkusid koduloomad. Vormsi Talumuuseum Vormsi Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu ja sellega kaasnev. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate abil kui ka loomulikult Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Lisaks toimib ka traditsiooniline suitsusaun, mis on uuesti üles ehitatud. Rannarootsi alad säilitasid oma eripära läbi pikkade sajandite. Kuigi ajad on muutunud ja meie
Tuulikud. Pukktuulikuid peetakse Saaremaa üheks olulisemaks sümboliks, ehkki neid on Saaremaa maastikupilti alles vähe jäänud. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud. Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist. 5 Kasutatud kirjandus. 1. http://www.saaremaa.ee/
folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir 4 ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit.
Paduvere talumuuseum Paduvere, 48401 Jõgeva Vaimastvere lähedal looduslikult kaunis vald, Tel. (077) 63 046, kohas asub Paduvere talumuuseum , 050 86 580, Avatud 15.05- mis avas külastajatele uksed 1971.a. 15.09 11-18, muul ajal Eramuuseumina tegutsevas ettetellimisel. Pilet: talumuuseumis saab tutvuda eestlaste õpilased 5 EEK, elu-oluga 18. ja 19. sajandil. täiskasvanud 10 EEK Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub
Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. 1.5 Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike
Tähendus 2 Peko on setode eeposkangelane ehk setodel on oma eepos, mis kajastab Pekolasõ ehk Peko sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Tänapäeval magab Peko alal, mis kunagi oli Setomaa, nüüd aga Venemaa osa Petseri linna liivakoopas. Peko kui turismiteenus ja vaatamisväärsus: Pekot kui mütoloogilist olendit näeb puukujuna Värskas Seto Talumuuseumis; Peko kui eeposkangelase maapealse asemiku valimine toimub Seto Kuningriigi päeval. seto naise lähenemist võib sõna otseses mõttes kuulda hõberahad kõlisevad kaelas. Abielunaistel on hõberahadele lisaks rinnal suur hõbesõlg sellist rikkust ei kanna rahvariiete juures ükski teine eesti naine Seto naiste mitmehäälset regilaulu nimetatakse leeloks ja see unikaalne lauluoskus on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja
Tööd ja tegemised olid seotud maagiaga. Tuppa toodud õled (põhud, heinad) sümboliseerisid loodust, nendega kokku puutumine andis jõudu. Alates 25.detsembrist hakkavad päevad jälle pikenema, seda päeva peeti päikese sünnipäevaks. Kasutatud kirjandus: Loodus, Merle ,,Eesti rahvakalendri tähtpäevi - kombeid, mänge, laule, rahvajutte. 2008 Tallinn Kihnu Roosi Kaalender 2007 Kihnu Kultuuri Instituut Tegevuskavad Võimalused õppekäigu läbiviimiseks Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis Aadress: Kurgja küla, Vändra vald, Pärnumaa 87612 Telefon: 445 8171 e-mail: [email protected] võimalik valida 6-7 aastastele lastele haridusprogramm väliekskursioon toitlustamine õpetajale- talukultuurikool Talumuuseumi vaatamisväärsusi ja tegevusi tutvustab ning juhendab kohapealne professionaalne töötaja. Eesmärgid: 1. Laps väärtustab eesti kultuuritraditsioone. 2
annaabi.ee 
