ajada, loodab uuelt rentnikult rohkem kasu saada. Vanapagan vihastab ja lööb Kaval-Antsul pea lõhki, virutab kivihunnikusse. Paneb ka maja põlema ja hukkub ka ise tulekahjus. Kohtumine taevas/põrgus. Tõdetakse, et maapealne elu on hukas, isegi Vanapaganal pole lihtne õndsaks saada maa peal.) 1. märtsil 1940.aastal leitakse Tammsaare oma kodus töölaua taga surnuna. Tõenäoliselt südameprobleemid. Teda ei mõistetud nõukogude ajal hukka, kuna rääkis talumeestest. Oli hinnatud kirjanik, uuriti ja anti välja ta loomingut. Eluajal püstitati Alba vallas ausammas. ,,TÕDE JA ÕIGUS" Tegevus leiab aset 1870. aastal. Pärisorjust polnud, maid osteti päriseks. Oma kohta oli raske korraga välja osta. Ka Andresel oli laenu peale ostetud. Maapind soine, kivine, tüma, polnud viljakas. Ei saanud öelda, et oleks vilets, sest teine peremees sai seal elades piisavalt rikkaks. Andres läks sinna elama lootusrikkalt
Kuna vastloodud eesti rahvaväes oli nii koolituselt ja meelsuselt vähemdemokraatlikke tsaariohvitsere kui ka kiirkoolitusel lipnikeks saanud, kuid demokraatlikemate vaadetega nooremohvitsere, siis kujunes nende sulatamine toimivasse sõjaväelisse süsteemi Laidoneri psühholoogiliseks meistritööks. Samal ajal koosnes reakoosseis suurte sõjakogemustega "vanadest huntidest" ning romantilistest ja isamaalises vaimustuses olevatest noortest, aga samuti töölistest ja talumeestest, kes sageli vastumeelselt käske täitsid ja sõja algul veel lootusrikkalt komuunameeste poole piilusid. Sellest erinevate vaadetega massist tuli luua uus, noore iseseisva rahvusriigi armee. Laidoner alustas sihikindlalt likvideerima väeosadesse kaasa toodud revolutsioonilt korralagedust. Ta kohustas oma päevakäsuga kõiki ohvitsere kandma õlakuid, mille maharebimisega enamlaste poolt oli alanud Vene armee lagunemine
(lisa 4) Kodukülast kaugemale jõudsid talupojad harva. Sageli tuli ebasoodsa ilmastiku tõttu ette viljaikaldusi ja näljahädasid, kui hoolimata sellest ei nurisetud oma saatuse üle eriti, sest nii oli elatus esiisade aegadest peale ja teisiti ei osatud. Jumala poolt oli nii seatud, et talupoeg peab oma koormat kannatlikult kandma. 3. PÕLLUTÖÖ Maaelu ning töö- ja kekkonnatingimused olid Euroopa aladel küllalt erinevad. Ühiseks jooneks oli see, et valdav osa talumeestest kuulus "algeliste" vaäiketootjate klassi, kuid piirkonniti omandas talupojaseisus siiski erineva tähenduse. Põllumajandusliku tootmise seisukohalt võib Euroopa laias laastus jagada kaheks. Esimene neist kahset suurest piirkonnast, kus põllumajandusega tegeleti, hõlmab suurema osa Hispaaniast, Kagu- Prantsusmaa, suurema osa Itaaliast, Kreeka ja Balkani poolsaare lõuna pool Karpaate ning paikneb kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna sisaldades suuri mäestikualasid
Ema hoiatab teda prantsuse naiste eest ja annab talle aluspesu, mida ta eriti lubada ei saanud. Paul kahetseb, et puhkuseks koju läks. 8.ptk Naaseb treeninglaagrisse, kus ta esmalt sai treeningut Himmelstossi käe all. Ta tunneb sealt väheseid. Treenimine on igav ja Paulile ei ole midagi uut. Ta pühendab oma tähelepanu ümbritseva looduse ilule. Laagri kõrval on Vene vangla, kust vangid käivad ajaäärde prügist toitu otsimas. Paul mõtleb, et nad ei erinegi palju saksa talumeestest..Vangid vahetavad oma saapaid jms söögi vastu. Paul mõistab, et venelased on ta vaenlased ainult selle kuna keegi ütles nii. Tegelikult on ta saksa ohvitserid palju hllema vaenlased. Ta annab vangidele pool sigaretti ja lahkub. Treeningu lõpus tulevad ta õde ja isa teda külastama. Ema on haiglas, ootab vähioperatsiooni. Isa on mures, kuna tal pole raha, et selle eest maksta. Paul soovitab tal rohkem töötada ja säästa ning lohutuseks räägib armeenalju
Suure-Jaani linnas. Seltsi eesmärkideks on moodustada koore ja orkestreid, viia läbi elanikkonna hulgas heategevusüritusi ning korraldada kooridele, orkestritele õppelaagreid ja moodustada ühistegevuslikke ühendusi ning tutvustada Eesti kultuuri väljaspool koduvabariiki. (Suure-Jaani Ilmatari...) Algsest seltsi loomisest on möödunud 127 aastat. 1862. aastal alustas linnas tegevust Joosep Kapp, kes lõi talumeestest koosneva 40-liikmelise meeskoori. Koos osaleti esimesel Eesti laulupeol. Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar" loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. 1890. aastal täiendati koori naislauljatega ning laulutraditsioonde edasikandjateks jäi segakoor. Joosep Kapp koos oma abikaasaga olid auliikmeteks ning esimeseks dirigendiks sai Juhan Mein. Koori peajuhatajaks jäi surmani (1894) Joosep Kapp. Orelil saatis 35- liikmelist koori J. Kapi poeg Artur Kapp. (Erik 1962:13, Jürisson
Siis ütles kirikuhärra neile, et nad mõtleksid oma naistele ja lastele ning see puudutas nende südameid. Kuid siis astus sisse üks kolletava näoga naine, kes talumehi innustas. Kirikuhärra saadeti sõimu teel minema. Kirikuhärra läks mõisa hoiatama, et need soldateid juurde tooks. Neid kutsuti juurde Habjast. Ka Päärn kutsus mehi Vaitlalt kokku. Mehed tulid kõik, sest neid innustas vaatepilt, et talupoja sulane kutsub neid, et tema võitleb nende eest. Hommikul kihas mahtras talumeestest. Neid oli seal tuhandeid kokku tulnud erinevatest valdadest ja neid tuli veel juurde. Mõisa väravate taga seisid soldatid püssidega nagu kivikujud. Mahtra sõda Mõisa poole ratsutasid 2 soldati vormides meest. Eelsõitja oli ohvitser ja tema kaaslane oli lihtsoldat, vist väeülema teenija. Nad mõlemad olid üllatunud sellist suurt rahvamassi nähes. Nad ootasid ainult mõnda sada talupoega, kuid seal oli neid paar tuhat
Siis ütles kirikuhärra neile, et nad mõtleksid oma naistele ja lastele ning see puudutas nende südameid. Kuid siis astus sisse üks kolletava näoga naine, kes talumehi innustas. Kirikuhärra saadeti sõimu teel minema. Kirikuhärra läks mõisa hoiatama, et need soldateid juurde tooks. Neid kutsuti juurde Habjast. Ka Päärn kutsus mehi Vaitlalt kokku. Mehed tulid kõik, sest neid innustas vaatepilt, et talupoja sulane kutsub neid, et tema võitleb nende eest. Hommikul kihas mahtras talumeestest. Neid oli seal tuhandeid kokku tulnud erinevatest valdadest ja neid tuli veel juurde. Mõisa väravate taga seisid soldatid püssidega nagu kivikujud. Mahtra sõda Mõisa poole ratsutasid 2 soldati vormides meest. Eelsõitja oli ohvitser ja tema kaaslane oli lihtsoldat, vist väeülema teenija. Nad mõlemad olid üllatunud sellist suurt rahvamassi nähes. Nad ootasid ainult mõnda sada talupoega, kuid seal oli neid paar tuhat
annaabi.ee 
