oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas, Pala külas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma nooruspõlves jäi ta tihti alla vanemale õele Liisa Haavakivile. Ei olnud Anna Haavale antud nii tervist kui ka julgust. Tihti palvetas ta jumala poole, et ta ära sureks ja enam oma emale ning õele häbi ei valmistaks. Küll aga polnud talus hardamat kuulajat vanade juttude vestmisel, kui väike Anna Haava. Nagu paljusid talulapsi õpetati ka teda alguses kodus, üheksa-aastaselt pandi ta Pataste mõisa ja Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.- 1884. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille ta lõpetas koduõpetaja diplomiga. Pedagoogina sai ta tööd vaid ühes heategevuslikus lasteajas kasvatajana, kuid see töö talle väga ei istunud. Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani. Vaatamata raskele ja füüsilisele tööle meeldis
Säilinud on 11 lehte. Teos oli mõeldud abivahendiks saksa soost pastoritele. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuse kujul- usuõpik. Rootsi aeg- 1625-1710, nimetatakse vanaks heaks rootsi ajaks. (TÄHTUS: tõi eestisse kultuuri nähtusi, nt. Kiriku ja hariduselu ümberkorraldamise) 1632. Rajati Academia Gustaviana, see oli esimene kool, mis koolitas eesti talulapsi. 1684. Aastal Forseliuse algatusel rajati Tartusse rahvakooli õpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele Kirikukirjanduse esimeseks silmapaistvaks esindajaks sai Heinrich Stahl, töötas kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus
Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada. Haridus rootsi ajal. Keskajal linnades koolid, kloostrikoolid jne. Jesuiidid ja dominiiklased õpetasid talurahvast lugema. Kuid väga vähe osati. Tekkis aga vajadus, et talupojad oskaksid lugeda, sest see oli üks lutheri põhimõtetest. Talulapsi sai õpetada aga vaid siis, kui on talurahva koolid ja õpetajad. Seda alustas Bengt Gottried Forselius. Rootsi ja soome päritolu, kuid sündinud Harju-Madisel Paldiski lähedal. Tema isa oli kohalik preester, oskas eesti keelt. Ka tema isa oli veendunud selles, et talurahvas suudabõppida lugema. Forselius õppis saksamaal ja tuli siia tagasi. Rootsi kuningas isiklikult andis talle õiguse rajada eestisse õpetajate seminar, et ette valmistada õpetajaid koolide jaoks
Stahli ja Blume sõnavara erineb. Blume pole Stahli järgija. Eesti k tuletusvõimaluste tundmine lubab Blumel moodustada tuletisi, mida pole Stahlil ega Gösekenil. Kasutab rahvakeelseid väljendeid. Blume tekstid pakuvad materjali keelemuutuste jälgimiseks, sest seal on jooni, mis puuduvad tema kaasaegsetel kirjameestel. Bengt Gottfried Forselius 1656 "Didactica magna". Häälikumeetod (koos Herliniga õpetas selle abil talulapsi lugema). Forselius õpetas lapsi veerimismeetodiga lugema. 1684 Forseliuse rahvakoolmeistrite seminar. Eesti rahvakooli algataja, tänu kellele hakkas Eestis lugemisoskus levima, sest ta märkas, kui raske on eestlastele Stahli kirjavara. Ettepanek kirjaviisi lihtsustamiseks: võõrtähtede kõrvaleheitmine, pärisnimede eestipärastamine, h kui pikendusmärgi ärajätmine, kasutada akusatiivis t-lõppu, eituses pöördelõppude ärajätmine. Need tekitasid vanameelses pastorites
õpetajateks on tudengid, kes on mingitel põhjustel ülikoolidest lahkuma pidanud ja Tolstoi ise. Kirjutab ka talulaste jaoks lugemise palu. Aga Tolstoil on ikka niisugune loomus, mis paneb teda kõndima küll ühes kraavis ja teises kraavis, aga mitte kunagi elu keskmisel teerajal. ,,Kellel ja kellelt õppida kirjutama, kas talupoegade lastel meilt või meil hoopis talupoegade lastelt." Artikli pealkiri. Koolis vabakasvatus, õpetajate probleem, et õpetajad hariksid neid talulapsi. 1860. Käib teisel välisreisil ja tutvub ka oma tulevase abikaasaga. Sofia on abikaasa nimi, nimeka Moskva arsti tütar. 1862. Aastal abiellus, peres 13 last. Kui Tolstoi on välisreisil, siiis tegutseb tema kool seal edasi, aga seal õpetajateks väga paljud tudengid, kes on osad ülikoolidest välja arvatud poliitilisetel põhjustel. Ja tänu artikli pealkirjale pöörati koolile palju tähelepanu. Toimub Tolstoi äraolekul selline salapolitsei poolt toimetatud läbiotsimine
Ta loetleb kõik, mis talle ei meeldi ning vastandab tsivilisatsiooni valeväärtustele. Tõelised väärtused on loodus ja kunst. Naastes kirjutab ta oma kuulsa lühijutu ,,Kolm surma". Samal aastal ilmub pikem jutustus ,,Perekonna õnn" see kukub läbi. Tolstoi ei julge enam midagi kirjutada. 1859. aastal võtab ta vastu otsuse kirjandusest lahkuda. Tolstoi avab kooli. Sellest saab suur kõmuaine. Tolstoi koolis õpetatakse lapsi teistsuguse metoodika järgi. Talulapsi on vaja õpetada, lähtudes sellest, mida talupoeg vajab eluks: lugemine, kirjutamine. Geograafiat pole vaja seda pole tal igapäevases elus tarvis. Normi ei tohi lihtrahvale peale suruda. 13. oktoober 2009 Lääne-Euroopas sõnastas Tolstoi mõningad ideed. Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud
annaabi.ee 
